Autor: Kaubandus.ee • 29. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liidu hinnangul on müügimaksu näol tegu sisuliselt kaupadele lisanduva käibemaksuga, mis Euroopa Liidu ega Eesti maksuseadusandlusest lähtuvat ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuste pädevusse.

Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul pärineb hetkel kehtiv kohalikke makse reguleeriv seadus aastast 1994 ja on vahepeal sattunud vastuollu nii Euroopa Liidu seadusandluse kui meie õigusruumis kehtiva turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibiga.

"Näiteks Tallinna müügimaksu puhul puudub õigusselgus – kas ja kuidas haakub see kehtivate teiste seaduste ning määrustega. Müügimaksu administreerimine on aeganõudev ja kulukas nii kauplejatele kui omavalitsusele. Niigi keerulise majanduslikus olukorras tuleb lõppkokkuvõttes see maks üheks lisanduvate kuludega kinni maksta tarbijatel," rääkis ta.

Liidu pöördumises rahandusministri ja riigikogus valitsuskoalitsiooni toetavate fraktsioonide poole märgitakse, et Tallinna linnavalitsus ja volikogu on jätnud oma aasta lõpus vastu võetud määruse koostamisel pealinnas müügimaksu kehtestamise mõjud majanduslikult läbi analüüsimata.

Müügimaksu määruses erandite sissetoomisel ei arvesta kaasaja praktikas kasutatavat kaupade sortimendi ülesehitust ning on olemuselt ebamõistlikult koormav, teatasid kaupmehed.

Eesti jaekaubanduses on liidu teatel suure osakaaluga ketikaubandus. Näiteks peamiselt toiduga kauplevate kaupluste müük moodustab ligi poole jaekäibest, siis sellest üle 80% moodustavad viis suuremat jaeketti. Maksuerisuste loomine ühes omavalitsuses toob kaasa erinevused hindades pealinna ja teiste piirkondade vahel, teatas kaupmeeste liit.

Ka tubakatooteid müüakse ühtsete maksimaalsete hindade alusel kõigis Eesti piirkondades. "Eesti riik on lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest kehtestanud näiteks tubakatoodetele jaemüügil pakenditele maksimaalse jaehinna märkimise kohustuse ja selliste kaupade osas hindade ümberkujundamine ühe piirkonna jaoks eraldi võimatu," selgitas Marika Merilai.

Eesti Kaupmeeste Liit on 1996. aastal loodud jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus, mis esindab ja kaitseb liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. Täna hõlmavad liitu kuuluvad jaeettevõtted 70% toidu- ja esmatarbekaupade turust.