Autor: Kaubandus.ee • 23. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Juuli alguses tulev eurootsus on märgilise tähtsusega. See muudab välisinvestorite suhtumist Eestisse, siia võib hakata tulema taas välisinvesteeringuid, mis on uue kasvu mootoriks. Lisaks taastab see ka inimeste usku," kommenteeris ETK juht Kati Kusmin. Tema sõnul on aasta esimeses kvartalis ettevõtete käibe langus pidurdunud.

Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul on ettevõtte müügiindeksid eelmise aasta kevadega võrreldes samal tasemel.

Lihavaineni sõnul mõjutab inimeste usk tugevalt majanduse numbrite liikumist. "Eesti majandustõusu üks suur mootor oli inimeste usk, et Eestil ja Eesti inimestel läheb hästi, mis andis neile kindlust tarbida ja sellega kasvatada majandust veelgi," rääkis ta.

Praeguse majanduslanguse taga on Lihavaineni ütlusel inimeste kartus. "85 protsendil inimestest on ju endiselt töö olemas, kuid ka nemad on oma kulutusi tehes ettevaatlikud," selgitas Prisma juht.

Kusmini ütlusel näitab ka hoiuste määr, et inimestel on raha. "Kuid ka need, kellel seda on, ei taha seda veel välja käia," lisas ta.

Piimaturg üllatas hea hinnaga

E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et kuna piimanduses on ka headel aegadel esimene kvartal olnud traditsiooniliselt nõrk, oli ettevõte prognoose tehes konservatiivne. Ometi algas aasta oodatust märksa rõõmsamalt.

"Kogu toodang on müüdud ja hinnad püsinud eksporditurgudel kõvemana, kui me julgesime seda arvata. Esimene kvartal on olnud hea," rõõmustas ta. Põhiline nõudlus tuleb Venemaalt, kus kriis on piimakarja halastamatult kärpinud. Milliseks kujuneb aasta, sõltub tema hinnangul suuresti ilmast, kuid ootused on pigem positiivsed.

Helmese nõukogu esimees Jaan Pillesaar ei soovinud kvartali lõikes ettevõtte tegevusele hinnangut anda, kuna see võib tervikpilti mõjutada, kuid lisas, et ettevõttel on suund üles. "Meie ressursid on välja müüdud ja palkame uusi inimesi. Turu suund on meie jaoks üles," märkis ta.

Rakvere Lihakombinaadile on aasta alanud ettevõtte juhi Anne Mere hinnangul raskelt. "Kasvav tööpuudus ei soodusta tarbimist, pigem on näha vastupidist trendi. Järjest suurem osa tarbijatest teeb oma ostuotsuseid kampaaniatoodete kasuks, normaalhinnaga tooteid on raske müüa. See omakorda sunnib otsima ettevõttesisest kulude kokkuhoidu," rääkis ta.

Mere ootab suvehoojaks mõningast tarbimise tõusu. Kevad algas, kuid lund on endiselt maas vähemalt meetrijagu. Pole kohta, kus grilligi suitsema panna," märkis ta.

Arco: kevad tuleb eelmisest elavam

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liikme Mart Saa sõnul on tehingute arv viimastel kuudel kõikunud, kuid see pole eluruumide hindu eriti muutnud. "Märts-aprill-mai tulevad aktiivsemad, kui olid eelmisel aastal," ennustas Saa.

Ehitusturul toimuvad arengud inertsiga ja see aasta tuleb võrreldes mullusega Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul raskem.

"Optimistliku lähenemise nimi on euro. Ettevõtjates on tekkinud euro lähenemisega ehk veidi enam kindlustunnet, valitsus näeb, et rasked otsused kannavad esimest vilja, märgata on teatud elavnemist ka investeerimisel," rääkis ta. Teisalt on euros Robeni sõnul ka palju soovmõtlemist.

Kommentaarid:

Maris Lauri, Swedbanki analüütik:

On näha, et asjad liiguvad vaikselt paremuse poole - mõnes osas kiiremini, teisal aegalasemalt ja kindlasti on ka neid ettevõtteid, kus asjad endiselt halvasti lähevad või ei ole hakanud paranema.

Euro teeb teatud asjad lihtsamaks, sest võtab mõned hirmud maha, kuid ta ei too õnne õuele. Õnn tuleb ikka ise teha. Euro, aga tegelikult riigi korras finantsseis - eriti praegu mujal maailmas toimuva taustal - on see, mis vähendab riskihinnanguid, mida Eesti majandusele antakse. Olgu need siis ettevõtjate ja investorite peades või ka reitinguagentuuride hinnangutes.

Seega peaks äritegemine muutuma mõnevõrra lihtsamaks, st laenud ja investeeringud võiksid minna pisut odavamaks, ärilepingute sõlmimine kergemaks (devalveerimisklauslid), ilmselt tuleks riiki mõnevõrra rohkem ka välisinvesteeringuid.

Aga see ei tähenda, et ei peaks ettevõtet või riiki endiselt korralikult majandama või otsima uusi turge ja tooteid-teenuseid. Selleks, et kaupu ja teenuseid müüa, läheb vaja nõudlust. Selle poolest on asjad paremad kui aasta tagasi, kuid ei tasu loota, et taastub 2006.-2007. aasta kõrgkonjunktuur. See aeg ei kordu Eestis ja maailmas ilmselt veel väga paljude aastate jooksul.

Peeter Larin, PTA Grupp omanik:

Selle aasta algus on jaekaubanduses üldiselt raske olnud, eelmise aasta alguses polnud kriisi mõjud veel nii tugevalt kaubanduses avaldunud. Rõivamüügi sesoonsusest tulenevalt on veebruar reeglina aasta üks nõrgemaid kuid. Märtsi trend võrreldes veebruariga on selgelt positiivne, kevadilmade saabumine suurendab arvatavalt kevadkollektsiooni müüki lähikuudel.

Seda, et "parem homme" kõigi ettevõteteni ise-enesest tuleb väga ei usu. Klientide ootused on vahepeal päris palju muutunud, sellest lähtuvalt tuleb ka oma ärimudel uuesti üle vaadata.