„Selle aasta I kvartalis on pärast laenumahu ulatuslikku vähenemist hakanud taas suurenema kaubandusettevõtete finantseerimine ja seda kolmel põhjusel," rääkis Merilai ning loetles, et esiteks on 2009. aasta I kvartal kui võrdlusbaas väga madal olnud ning teiseks kasutatakse tema sõnul igapäevase kaubanduse toimimiseks enam arvelduskrediiti. "Siinjuures peab rõhutama, et 2009. aastal tegid pangad selles osas kitsendusi," märkis ta.
Kolmanda asjaoluna rõhutas tegevdirektor 2009. aastal oluliselt vähenenud investeeringuid, mis alles aasta lõpus taas elavnesid. "Alates 2009. aasta IV kvartalist võib täheldada mõningat elavnemist nii uute kaupluste avamise kui ka mitmete investeeringute tegemisel masinatesse, seadmetesse. Samas on investeeringud oluliselt väiksemas mahus kui 2008 aastal," selgitas ta.
Merilai ütles, et ka üldine olukord majanduses, töötute arvu kasvu vähenemine, ettevalmistused eurole üleminekuks mõjutavad tarbijate kui ettevõtjate ootusi olukorra paranemisele. "Konjunktuuriinstituudi andmetel on kaubanduse kindlustunde indikaator Eestis ja ka Euroopas viimasel kuul oluliselt tõusnud. Samuti on paranenud tarbijate kindlustunne, mis annab lootust ka majanduse, seal hulgas kaubanduse mõningasele taastumisele,“ rääkis ta.