Eksporditoetused rikuvad konkurentsi

Kuna eksport on niivõrd püha sõna, siis püüab riik igasuguseid eksporditoetusi anda, kuid see pole enam päris turumajandus, mis praegu Eestis toetamise tõttu toimib, nentis Eesti Väliskaubanduse Liidu nõukogu esimees Andres Tamm.

"Eesti turumajandus on väliskaubandusalaste ja muude toetustega küllaltki ära solgitud. Toetusmeetmeid on palju – arendustöötajate kaasamine, eksporditurundus, tehnoloogiainvesteeringud. Kuid see pole enam päris turumajandus, mis praegu Eestis toetamise tõttu toimib," rääkis Tamm.

"Kuna toetuste taotlemine on nii keeruliseks muutunud, siis ainult edukatel ettevõtjatel on võimalus taotluste vormistamist tellida. Eestis on juba palju firmasid, kes teenivad ainult sellega raha, et vormistavad neid taotlusi," märkis ta.

Tamm lisas, et nii võimendub heal järel olevate ettevõtete edukus, aga ettevõte, kellel oleks seda toetust vaja ja kel on hea äriidee, toetust ei saagi. "Probleem on neis ettevõtetes, kes ei saa toetust - see on turu solkimine ja ebaõiglane konkurents."

Taotlemisega tegeles suur osa personalist
Sunoreki tegevjuht Indrek Pals ütles, et nad kasutasid 2007. ja 2009. aastal EASi messitoetust. EAS kattis ca 50% messikuludest. "Toetuste taotluste esitamisel on palju rutiinsete dokumentide käsitlemist ning nende lisamine on teinekord küllaltki aeganõudev – aruannete esitamine, dokumentide kopeerimine ja edastamine EASi," rääkis ta.

"Aga mis puudutab sisulist poolt, siis see võrdub projekti koostamisega. Meil tegelesid sellega müügijuhid ning ka nõustaja oli kaasatud toetusetaotluse projekti kirjutamisse, sekretär ja raamatupidaja tegelesid dokumentide käsitlemisega, see oli meeskonnatöö," märkis Pals.

Samas märkis Tamm, et kuna toetusi jagatakse heldelt, ootavad ettevõtjad riigilt liiga palju. "Ettevõtjad on huvitatud Hiinasse World EXPO 2010 messile sõitmisest, aga ei ole nõus üle poole kuludest kandma. "Kui saaksime toetust, siis me läheks…," ütles Tamm." Tema sõnul oli ka minister Juhan Parts kriitiline, et kui ettevõtja läheb messile, siis miks ta ei ole valmis selle eest maksma (Juhan Parts polnud eile kommentaariks kättesaadav – toim).

Tamm selgitas, et tegelikult seisneb EXPO külastus ettevõtjate jaoks põhiliselt järjekordades seismises. "Kus on vähegi huvitavamad paviljonid, seal on vaja tundide kaupa seista. Selline messikülastus ei anna ettevõtjale mitte midagi. Riik on kulutanud ca 60 miljonit krooni EXPO-le, kuid eks riik oli sundviskes - kui oled korralik riik, siis tuleb seal osaleda ja riiki reklaamida," tõdes väliskaubanduse asjatundja. Tema sõnul tunnistab seda ka minister Parts.

Kliko OÜ juht Ülo Pärtel ütles, et on EXPOt külastanud Saksamaal Hannoveris. "See oli sakslaste organiseeritud ühepäevane reis, kuid see oli täiesti mõttetu käik," tõdes ta.

EXPO-l peaks kohal olema vähemalt nädala
"EXPO on niivõrd suur, et kui tahaks midagi lähemalt uurida, peaks seal olema vähemalt nädal kuni kuu aega. EXPO tutvustab riiki, seal ei tutvustata ühtegi asja väga konkreetselt. Kui tahaks ühe valdkonna kohta midagi väga täpselt teada saada, siis need inimesed, kes on EXPO-l stendistid, ei tea seda ning tihti kasutatakse stendistidena kohalikke, kes teavad veel vähem," jagas ta oma kogemust.

"See on ilus turismindusega seotud asi. Võib-olla riigile on oluline seal ennast näidata, aga erilist tulemust sel küll ei ole," märkis Pärtel.

"Väliskaubanduse liit arvab, et peaks olema võimalik kombineerida messikülastuse toetusi üritusturunduse vahenditega. Kahjuks võimaldab ühisturunduse meede praegu toetada ainult eksportijaid," möönis Tamm.

"Õige oleks leida võimalused toetada Eesti toodete osalise või täieliku tootmise korraldamist Hiinas ja selle kaudu tõsta Eesti ettevõtete ekspordivõimekust kolmandatesse riikidesse. Siis tekiks reaalne võimalus EXPO-lt ka Eesti ettevõtjate tasandil kasu saada," lisas ta.

Kommentaarid

Maria Alajõe, EASi juhatuse liige
Lisaks väljamakstavatele toetustele on ekspordi jaoks veel muid instrumente ehk me teeme ka ekspordikoolitusi, kogume ekspordialast infot ja korraldame Eesti ettevõtjatele ühiseid osalemisi messil.

Reeglina on meie toetus kõigis väljamakstavate toetuste valdkondades ligi 50% kogu projektist. Eksporditurunduse toetus on sellisele tublile, korralikule eksportöörile, kellel reeglina on olemas teatud ekspordikogemus.

Kui vaadata alustavat ettevõtjat või eksportida soovivat ettevõtjat, siis nende jaoks on kõige esimene tasand just ekspordikoolitused, mis on suunatud praktilisele kogemusele, kuidas messil hakkama saada. See on lihtne samm, kuidas alustada eksporti.

Ka ühisturundusmeede on alustajale sobiv. Me vaatame ka seda, et ei tekiks ettevõtteid, kes sõltuvad abist. Me hindame väga selgelt ettevõtte enda võimekust ning meie toetus ei peaks tagama kuidagi ebavõrdset olukorda turul. Eksportijad ei konkureeri ju otseselt Eesti-siseselt, nad üritavad erinevaid kliente leida.

Kõiki struktuurivahendite toetusmeetmeid rahastatakse Eesti riigi eelarvest. Struktuurivahendite toetus liigub Eesti riigieelarvesse, riigieelarve kaudu saame meie need vahendid lepinguga ja selle alusel jaotame toetusteks. Eesti riigi kaasfinantseeringut vaadatakse kogu meetmete lõikes, mitte ühele üksikule toetusskeemile tuginedes. Pigem see 50%, mida ettevõtjad panustavad, on täiendav kaasfinantseerimine. Eeldame, et ekspordimeetmetes jääb 2010. aasta eelarve ligikaudu 2009. aasta tasemele.

Henry Kattago, majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja
Eksporditurunduse meetmest on uuel perioodil heaks kiidetud 222 projektist 68 sellistest ettevõttest, kus töötajaid oli 2008. aastal alla 50. Seega vähemalt 31% toetuse saajatest on olnud mikro- ja väikeettevõtted. Kuna ressursid on piiratud, tuleb toetada projekte, mille tulemusega kaasneb suurem lisanduvus ning seega suurem positiivne mõju majandusele. Milleks toetada halvasti ettevalmistatud projekte, mis kunagi ei teostu? Probleem pole ettevõtjate võimekus taotlusi esitada. Eelmisel aastal pigem sooviti pikendada toetust saanud projekti elluviimise tähtaega või tulenevalt muutunud majandusolukorrast korrigeerida projekti mahtu. EXPOst saavad vaieldamatult kasu nii riik kui ka ettevõtjad.

mis on mis

Eksporditurundus
Miks: kuni kaheaastase turundusplaani elluviimiseks.
Toetus: rahvusvahelistel messidel osalemine, välisturgude külastamine, tootekataloogide, turundusmaterjalide ja näidiste valmistamine, kaubamärgi registreerimine jne. Maksimaalselt 2,5 mln kr projekti kohta.
Toetus: kuni 50% kuludest
Laieneb: nii tegutsevatele kui ka alles alustavatele eksportööridele.
Arendustöötaja kaasamine
Miks: rahvusvahelise kogemusega tehnoloogi, disaineri või turundusjuhi värbamiseks välismaalt.
Toetus: kuni 50% töötaja palgakulust kuni kolme aasta jooksul.
Messitoetuse ja ühisturunduse toetus
Miks: toetus kas messil osalemiseks või ühiste turundusürituste läbiviimiseks.
Allikas: EAS

taust
Hiina EXPO 2010 meelitab ettevõtjaid
Turismisektor moodustas Hiinas tänavu toimuva EXPOga seonduvateks tegevusteks MTÜ EXPOturism, mis sai EASilt toetust 630 000 krooni.
Transiidi- ja logistikasektor läheb samuti ühiselt EXPO-le. Nemad said EASilt ühisturunduse programmis tuge 1 mln krooni.
Eesti Infotehnoloogia Liidu ettevõtjad külastavad EXPOt mais.
Juunis lähevad EXPO-le Tallinna Tehnopoli ning Tartu Teaduspargi esindajad.
Sügiseks plaanib äridelegatsioonide lähetamist EXPO-le ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.


Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV keskmistele ja suurtele ettevõtetele

Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Lihtsam viis e-poe loomiseks

Müü oma tooteid kasutades Eesti suurimat pilve-põhist platvormi! Meie võimas e-poe lahendus annab sulle kõik vajalikud tööriistad ehitamaks endale sobiv e-pood.

Statistika

Teabevara