Kaubamaja kahjum vähenes 89%

Tallinna Kaubamaja kontserni esimese kvartali kahjum kahanes aastaga 89 protsenti, 5,9 miljonile kroonile, teatas ettevõte börsile. Käive kahanes 6%, 1,4 miljardi kroonini.

"Usun, et Eesti majandus on saavutamas oma põhja, langus enam oluliselt  süveneda ei tohiks. Sellele viitab ka siinse jaekaubandusturu praegune seis. Majandustulemused on paranemas, ettevõtted on optimistlikumad ja tarbijad on pisitasa muutumas aktiivsemaks," teatas Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp pressiteates. "Kaubamaja kontsernil läks esimeses kvartalis praegusi olusid arvestades hästi – kõigis ärisegmentides oleme näidanud turust paremaid müügitulemusi. Eelnevate reformide ja muudatuste positiivne mõju efektiivsusele on selgelt tuntav kontserni kõigis ettevõtetes," lisas ta. 

Samas märkis Puusepp, et eufooriasse on siiski vara laskuda – nii mõjutasid kontserni müügitulemusi esimeses kvartalis toiduainete veelgi odavnenud hinnad. Sisetarbimisele mõjus märkimisväärselt nõrgendavalt ka kõrge tööpuudus, mis tulenevalt sesoonsusest on suveajal eeldatavalt veidi paranemas.

"Kontsern jäi esimeses kvartalis veel väikesesse kahjumisse, kuid usun, et aasta lõpetame kasumiga,“ tõdes Puusepp. "Kahjumit suutsime oluliselt vähendada eelkõige opereerimis- ja tööjõukulude kokkuhoiuga, sulgesime ebarentaablid kauplused ning samuti vähenesid esimeses kvartalis meie finantskulud. Esimesse kvartalisse jäid osaliselt ka veel Läti Selverite sulgemisega kaasnenud kulud," kinnitas ta.

Puusepa sõnul on hea uudis, et masu tingimustes veelgi tihedamaks muutunud konkurentsiga Eesti jaekaubandusturul pole Selveri kett käibes märkimisväärselt järele andnud ning tegutseb kasumlikult, kasvatades oma turuosa. Olukord on stabiliseerunud autokaubanduses, kus müük on küll hüppeliselt langenud, kuid laovarude realiseerimise ja kulude jõulise kärpimise tulemusena on kahjumi tootmine lõppenud.

"Oleme suutnud jätkata investeeringutega ning kontserni areng pole peatunud. Hoopis vastupidi – see ongi vast kõige tähtsam sõnum meile endile ning ka klientidele, kel olemas alati kindel ja kvaliteetne ostukoht, olgu siis jutt piimast, leivast, rõivastest, jalatsitest, ilutoodetest või autodest," ütles Puusepp.

"Kaubamaja kontserni püsiklientide arv on praeguseks kasvanud üle 413 000 mis on 13% rohkem kui aasta tagasi. Meie jaoks on see kindal usalduse märk," lisas firmajuht.

Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvate Selveri super- ja hüpermarketite käive oli tänavu esimeses kvartalis 1,1 miljardit krooni, kahanedes aastaga 4% võrra, seejuures Eesti turul näitas Selverite müügitulu vaid 2 protsendilist langust. Samas teenisid Selverid Eesti turul esimeses kvartalis 9,9 miljonit krooni kasumit. Selveri Läti tegevuse külmutamisega seotud kulud olid antud perioodil 19,6 miljonit krooni.

Selveri keti Eesti-sisene turuosa 2010. aasta esimeses kvartalis oli 18,7%, suurenedes aastaga 1,1 protsendipunkti võrra. Eestis asuvates Selverites sooritati 2010. aasta esimesel kolmel kuul 7,7 miljonit ostu, mis on sama palju kui mullu samal ajal. Märtsis avati Selveri keti 35. kauplus Haapsalus Rannarootsi keskuses.

Kaubamajade 2010. aasta esimese kolme kuu müügitulu oli 254,5 miljonit krooni, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8%. Kaubamajade kahjum esimeses kvartalis oli 11,1 miljonit krooni, paranedes aastaga 0,3 miljoni krooni võrra. Kaubamajade tulemusele avaldasid esimeses kvartalis mõju renoveerimistööd Tartu Kaubamaja meeste- ja digimaailmas, kus veebruaris avati täiesti uuel pinnal uus muusikapood.

Samas olid Kaubamajade tegevuskulud esimeses kvartalis 8% väiksemad ning ärikahjum vähenes 3,6 miljonit krooni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Esimese kvartali teisest poolest on tunda majanduse stabiliseerumise märke, kus märtsikuu Kaubamajade müügitulu oli eelmise aastaga samal tasemel.

Kolme I.L.U. kosmeetikakauplust opereeriva OÜ TKM Beauty Eesti müügitulu oli esimeses kvartalis 6,6 miljonit krooni ning kaupluste käivitamisperioodist mõjutatud kahjum ulatus 1,9 miljonit kroonini. I.L.U. keti järgmine kauplus avatakse tänavu sügisel Tallinnas Kristiine keskuses.

Kontserni jalatsikaubanduse esimese kolme kuu käive oli 38,9 miljonit krooni, mis oli võrreldes 2009. aasta sama perioodiga 3% vähem. Kvartalikahjumiks kujunes 9,6 miljonit krooni, mullu oli vastav näitaja 21,7 miljonit krooni. Kahjumi peamisteks põhjusteks oli talvekaupade sesoonne allahindlus. Esimeses kvartalis on jätkunud mullu lansseeritud SHU jalatsiketi hoogne areng, mille tulemusel avasid seniste Suurtüki kaupluste pindadel uksed uued SHU kauplused Viru keskuses, Järve keskuses ja Lasnamäe Centrumis. Teises kvartalis jätkub SHU jalatsiketi aktiivne laienemine ka väljaspool Tallinna, kauplused avatakse Saaremaal, Hiiumaal ja Rakveres. Kontserni kahe jalatsikaupluste keti 31 kauplusest asuvad täna 28 Eestis ja kolm Lätis.

Autokaubanduses oli 2010. aasta esimese kvartali müügitulu 45,7 miljonit krooni, jäädes 27% alla eelmise aasta sama perioodi tuludele. Kvartalikahjum oli 0,4 miljonit krooni, vähenedes aastaga 5,5 miljoni krooni võrra. Aasta esimesel kolmel kuul müüdi kokku 141 autot ehk 173 autot vähem kui aasta varem samal perioodil. Samas ületas Kia sõidukite turuosa Baltimaades 3% piiri, aasta tagasi oli see näitaja 2,14%

Kinnisvara ärisegmendi esimese kvartali kontserniväline müügitulu oli kümme miljonit krooni, kahanedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11% tingituna üüritegevuse vähenemisest Lätis. Segmendi esimese kolme kuu kasumiks kujunes 24,9 miljonit krooni.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Blogid

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara