Autor: Kaubandus.ee • 20. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pristanil on praegu 170 rentnikku, viimased pinnad antakse rendile novembri keskel. Teder ütles Äripäevale, et teoorias peaks uuest kaubanduskeskusest olema avamise ajaks 10-15% veel rendile andmata, siis saaks nende eest head hinda.

Pristani 1. ja 2. korrusel on vaba veel neli kaubanduspinda. Kolmanda ehk meelelahutuskorrusega on seis lahtisem, sest arendajad ja kaubanduskeskuse potentsiaalsed ostjad on rentnike osas eri meelt.

Venemaal ja Ukrainas peab meelelahutusele kuuluma 20% kaubanduskeskusest. Kui Eestis Solarise kõrval meelelahutusega kaubanduskeskusi pole, siis Leedu kaubanduskeskused on samuti läinud meelelahutuse teed. Samas ei meeldi see Lääne-Euroopa investoritele ehk pensionifondidele, kes maksavad kaubanduskeskuse kinnisvara ostes vaid väljarenditud kaubanduspindade pealt.

Teder selgitas, et tavaliseks taksiks on 10-12kordne aastarent, kuid meelelahutusele antud ruutmeetrite eest pensionifondid seda ei maksa, kuna peavad meelelahutusäri liialt heitlikuks.

Tederile meeldib aga, et Pristani meelelahutuskorruse raamatu- ja mänguasjapood oleks ruutmeetritelt vägevad, kumbki nii 2000 ruutmeetrit, ehkki need kauplused ei suuda selle eest kallist renti maksta.

"Raske öelda, kas see on vale või õige, aga võib-olla on see uus mood, mis (Euroopasse - toim) ringiga tagasi tuleb," kommenteeris Teder meelelahutust kaubanduskeskustes ning pensionifondide suhtumist.

Teder ütles, et ei tea Ukraina kaubanduse hetkeseisu, kas käive väheneb, seisab paigal või juba tõuseb vaikselt, kuid huvi uute kaupluste avamise vastu rentnikel on. Ta lisas, et kui Metro grupp avas Odessas selle aasta alguses esimese Real brändi marketi ja peatas seejärel ülejäänud arendused Venemaal ja Ukrainas, siis juulikuus võeti vastu otsus arenduste taaskäivitamise kohta.

Erinevalt varasemast, kus arendajad püüdsid üksteise võidu ehitada kaubanduskeskusi kõigisse rohkem kui 500 000 elanikuga linnadesse,  arendatakse praegu uusi kaubanduskeskusi vaid miljonilinnades, märkis Teder.