Miks lätlased kaubanduskette ei armasta?

Pikki tunde kestev töö rasketes tingimustes ja suur sõltuvus juhtkonna arvamusest - nii näeb välja supermarketi töötaja päev. Seejuures on kõik tingimused ja nõudmised seaduslikud, lahkab Telegraf küsimust, miks lätlased Maximas ja Rimis töötada ei taha.

Telegraf püüdis välja uurida kaubanduskettide reatöötajate arvamust töötingimuste kohta. Selgus, et paljud süüdistavad tööandjat väljakannatamatutes töötingimustes, mis tähendab üle 12-tunniseid tööpäevi, lisatasuta tehtavat ületunnitööd, naeratuseta töötavate kassiiride või märja pinna kuivatada unustanud müügipersonali trahvimist 10-40 latiga.

Meenutati ka juhtumit, kus juhtkond lasi kokkuhoiule viidates uued töötajad katseaja lõppemisel lihtsalt lahti ehk seda, kas uued inimesed tegid tööd hästi või mitte, üldse ei kaalutudki.

Telegraf kirjutas Maximast selle endise töötaja Inta näitel, kes oli Maxima palgal aastatel 2005-2007, algul müüjana ja hiljem keskastme juhina. Selle aja jooksul töötas naine kahes erinevas kaupluses.

Algul oli Maxima tööatmiseks hea koht, meenutas Inta. Raske oli üksnes see, et töötama pidi palju tunde jutti. Keskastme juhid töötasid järjest 17 tundi. Palju sõltus kaupluse direktorist, sest iga direktor koostas oma kaupluse jaoks eelarve ja jagas seda, otsustades, keda premeerida.

Inta sõnul ületunnitööd ei tasustatud. Töö käis vahetustega: kassiirid töötasid kaks päeva ja seejärel puhkasid kaks päeva. Juhid töötasid nädala ja puhkasid nädala. Juhtus, et pühade eel tuli tööd teha ka öösiti. Kassiiride vahetus kestis 12 tundi ja pikemaks jäid nad ainult siis, kui ise soovisid. Keegi ei sundinud. Erand oli vaid siis, kui ei jätkunud inimesi ja paluti pikemaks tööle jääda.

Aastatel 2005-2007 maksis Maxima ka sellist palka, millega võis Inta kinnitusel rahule jääda.

"Seda, et praegu makstakse kassiiridele 120-130 latti, ei taha ma uskuda," rääkis Inta. "Kui mina töötasin, ei saanud alla 280-300 lati keegi. Tean, kuna jagasin ise raha osakondade vahel."

Osakonna juht jagas palgaraha konkreetsete inimeste vahel vastavalt sellele, kui palju keegi kuu aja jooksul töötas. Kui kõrgem juhtkond ka tahtis palgalt kokku hoida, polnud see võimalik, kui osakonnajuht oma töötajate eest seisis, selgitas Inta.

Praegi maksab Maxima Inta andmetel keskastme juhtidele 350 latti kuus ja müüjad saavad 200-250 latti vastavalt sellele, kui palju vahetusi nad kuu jooksul teevad. Maximas kehtib muuhulgas põhimõte, et inimesed võetakse tööle miinimumpalgaga. Kui kellelgi tekivad juhtkonnaga probleemid, võidaksegi talle kuu lõpus maksta ainult miinimumpalka. Kui arusaamatusi pole, saab töötaja palka täies mahus.

Inta tunnistas, et tundis seda enne Maximast lahkumist ka omal nahal.

Võrreldes varasemat praeguse olukorraga Maximas tõi Inta välja, et paljud kaupluste direktorid on vahetunud ja neile ametipostidele on tulnud palju leedulasi. Selle tulemusel on muutunud ka sisemine töö- ja premeerimiskorraldus. Inimesi on hakatud sagedamini trahvima ja neilt rohkem nõudma.

Maxima Latvija kommenteeris, et austab seadusandlust ja tasustab siiski ületunnitööd. Kaubanduskett põhjendas pikki vahetusi teatud ametipostide töötundide summeerimisega kolme kuu lõikes, nagu see Läti seadusandluses ka lubatud on. Sõltuvalt graafikust on inimesed tööl kaks kuni seitse päeva nädalas, kuid kuu lõpus võrdustatakse töötunnid keskmiste töötundidega. Selle tulemusel kujuneb Maxima keskmiseks tööpäeva pikkuseks 8-10 tundi.

Maxima Latvija pressiesindaja võttis Inta kirjeldatud miinimumpalgaga töölepingud, preemia- ja trahvisüsteemid omaks, kuid julgustas töötajaid, kellele ületundide eest ei maksta, võtma ühendust oma otsese ülemuse, Maxima personaliosakonna või tööinspektsiooniga. Neid kassiire, kes kliendi korra tervitamata unustasid, siiski ei trahvitavat. Trahv pidi rikkumistega kaasnema alles siis, kui rikkumised on kujunenud korduvaks või pidevaks - näiteks ei tervitata pidevalt, antakse korduvalt raha valesti tagasi jne.

Rimi Latvijas töötab praegu 4500 inimest ja Maximas 6803 inimest.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

HKScan otsib KATEGOORIAJUHTI

HKScan Estonia AS

27. september 2017

Tarkvara

Jaekaubandus – kas valida jäik või paindlik laoarvestuse meetod?

Kaalutud keskmine kui lihtsamini hallatav meetod jaekaubanduses, on enam levinud kui FiFO, sest võimaldab lihtsustatud laoliikumist ning kiire jaemüügi puhul üliolulist miinusesse müüki.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV keskmistele ja suurtele ettevõtetele

Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Statistika

Teabevara