Autor: Kaubandus.ee • 8. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tüli sai alguse 2009. aasta alguses, kui NG Investeeringutele kuuluval Tallinna Kaubamajal saabus aeg maksta ära viimane osa ASi ABC King ja tema tütarettevõtte SIA ABC King ostu eest. Tehingule lisandus ABC Saare OÜ kingaäri ja kauplused. Kogu tehingu hinnaks oli 159,9 miljonit krooni. Kaubamaja omandas 14 ABC Kinga kauplust Eestis ja Lätis.

Ostu-müügitehingu materjalid ja lepingud valmistas ette Kaubamaja kontserni esindanud advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets (TORV). Sorainen ja selle vandeadvokaat Toomas Prangli esindas ASi ABC King endisi omanikke Mikko Tapio Kuosmaneni ja Kalmer Mäekallast.

Mõni aeg pärast ostu-müügilepingu sõlmimist väitis Kaubamaja, et ABC Saare EBITDA (mõõdab ettevõtte tegevuskasumlikkust enne põhitegevusega mitteseotud kulusid - toim) oli valesti arvestatud ja müüjal tuleb tasuda kuuekordne vastav EBITDA osa, mis kokku teeb 6 miljonit krooni. Pooled ei olnud lepingus kokku leppinud EBITDA ega tema kordaja kasutamises, vaid lepiti kokku konkreetses hinnas.

2009. aasta suvel jõudis vaidlus arbitraaži. Lahendini jõuti tänavu kevadel. Arbitraaž leidis, et Kaubamaja nõue on põhjendamatu, kuna ABCdel oli juba enne ostu-müügilepingu sõlmimist ühine raamatupidamine ning ostjate käsutuses olid eelnevalt kõik dokumendid ABC Saare finantsseisu hindamiseks.

Kõik asjaosalised jäävad diskreetseks

ABC Kinga juhatuse liige Raul Puusepp tunnistas, et mäletab vaidlust ainult väga episoodiliselt. "Palun pöörduge NG Investeeringute investeeringute juhi Kristo Antoni poole. Tema tegeles sellega," vabandas Puusepp.

Kristo Anton kuulas Äripäeva küsimused ära, kuid märkis, et temal ei sobi kaotatud vaidlust enam tagantjärele kommenteerida.

ASi Tallinna Kaubamaja omanikfirma NG Investeeringute suuromanik Jüri Käo mäletas samuti vaidlust. Teadis sedagi, et tema ettevõttele lõppes see kehvasti, kuid ei olnud nõus detailidest rääkima. "Seda võin siiski öelda, et minule arbitraaž meeldib. Seal jõutakse lahendini kiiresti ja korrektselt. Eks sageli tõlgendavad pooled lepinguid erinevalt. Selles ei ole midagi imelikku. Selleks arbitraaž ongi, et tõde välja selgitada," lisas Käo diplomaatiliselt.

ABC Kinga endisi omanikke ostu-müügitehingu ja hilisema vaidluse juures esindanud Soraineni vandeadvokaat ja partner Toomas Prangli vabandas ja ütles, et tal ei ole võimalik midagi rohkemat lisada.

Ka Kalmer Mäekallas ei tahtnud arbitraaži kaebamise kohta midagi öelda. "Ma ei kommenteeri seda kuidagi," sõnas ta kärsitult.

Jalatsimüük tänavu läinud ülesmäge

Jalatsikaubanduse ärisegmendi 2010. aasta esimese 9 kuu käive oli 147,0 miljonit krooni, kasvades võrreldes 2009. aasta sama ajaga 8%. 2010. aasta kolmanda kvartali käive oli 55,2 miljonit krooni, kasvades võrreldes 2009. aastaga 9%.

Septembri lõpu seisuga omab Suurtüki NK OÜ Eestis 16 kauplust, ABC King AS Eestis 11 kauplust ja ABC King SIA Lätis 3 kauplust.

Vaidlus 20 miljoni krooni pärast

Üsna sarnast arbitraaživaidlust peab Rein Kilgi AS Transcom Grupp praegu arbitraažis ASiga Pristis. Kui Pristis süüdistas juba tänavu jaanuaris Kilki Pristisele müüdud Skorpioni Julgestusteenistuse majandustulemuste ülesbluffimises - due dilligence'ist selgus, et Skorpioni väärtus oli justkui 92% üle hinnatud - enne ostu-müügilepingu sõlmimist, siis Kilk kaebas ülemöödunud nädalal Pristise väidetava turvafirma eest võlgnevuse pärast arbitraaži.

Allikas: Äripäev

MIS ON MISEesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus on alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab lepingu ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest sealhulgas väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi.

Arbitraažikohtu otsused on lõplikud ja pooltele siduvad ning ei kuulu edasikaebamisele. Ainult kitsastel alustel on võimalik taotleda vahekohtu otsuse tühistamist; need lähtuvad küll peamiselt sellest, kui on rikutud  vahekohtumenetluse norme.

Arbitraažikohtus toimub asja arutamine kinnisel istungil ja kohtumenetlus on konfidentsiaalne. Arbitraažiotsust võib avalikustada vaid poolte nõusolekul. Arbitraažiprotsessis on poolte vahel vähem hõõrumist ning suurem soov jätkata ärisuhteid pärast otsuse tegemist. Avalikkuse puudumine on väga kasulik just rahvusvahelistele ettevõtetele, kes on mures oma maine pärast.

Tänu mitteformaalsele iseloomule ning arbiteride ekspertiisile võib otsusele jõudmine edeneda väga kiiresti. Vahekohtu menetlus toimub tunduvalt kiiremini võrreldes kohtupidamisega. Enamikul juhtudel tehakse vahekohtu otsus 3–5 kuu jooksul.

Suuremate summade hagemisel on arbitraažimaks väiksem kui riigilõiv hagi esitamisel kohtusse.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda