Autor: Kaubandus.ee • 17. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma veebipoes alustavad esmaspäeval kogu maailmas kiirelt populaarsust koguvate e-raamatute müüki Rahva Raamat, Apollo ja Krisostomus. Raamatumüügi turule siseneb samas uue tegijana Elion, mis avab täiesti uue digitaalsete raamatute ja muusika ostukeskkonna.

„Oleme digitaalse sisu müügiga digiTV videolaenutuse näol tegelenud juba neli aastat. Lisaks sellele opereerime üle kümne aasta Eesti suurimaid keskkondi NETI ja hot.ee-d. Meie jaoks on see loogiline samm,“ põhjendas Elion Ettevõtete ASi sisuteenuste juht Paul Kristjan Lilje raamatuärisse sukeldumist. „Eraldi veebikeskkonna lõime seetõttu, et digitaalne muusika ning audio- ja e-raamatud ei sobi loogiliselt ühtegi Elioni tänasesse veebikeskkonda.“

Praeguseks on Elioni avalikku testimisfaasi jõudnud veebileht digikogu.ee üles sättinud ligikaudu 150 e-raamatu tutvustust, millele lisandub ca 25 000 eestimaist ning ligikaudu 105 000 välismaist muusikapala, kuid Lilje sõnul on oodata nimekirja kiiret pikenemist. „Valik täieneb iga päev ja loodame e-raamatute vallas lähiajal 1000 nimetuseni jõuda,“ sõnas Lilje Äripäeva küsimustele vastates.

E-raamatute plahvatusliku tekitamise ja müügile jõudmise taga on osaühing Eesti Digiraamatute Keskus. Firma on sõlminud e-raamatute levitamiseks lepped 40 juhtiva kirjastusega ja aitab neil tekste laialt levinud epub-formaati konverteerida. Lisaks on loodud kõigi müüjate jaoks sobiv ühtne e-raamatute müügisüsteem. Algselt välja käidud eesmärgist jõuda 1000 e-raamatuni juba enne aastavahetust, on küll pisut maha jäädud, aga raamatuid lisandub iga päev ja kindlasti aitab müügi käivitumine aktiveerida ka kirjastajaid, kellest saadaolevate e-raamatute valik kõige rohkem sõltub.

„Ma ei ole 100% kindel, et aasta lõpuks 1000 raamatut müügile saame, aga võib-olla saame selle eesmärgi täis näiteks 24. veebruariks, kõik oleneb kirjastustest ja nende aktiivsusest,“ kommenteeris Eesti Digiraamatute Keskuse juht Margus Küppar. Tema sõnul on saanud ulja plaani komistuskiviks fakt, et senised kirjastuste sõlmitud autoriõiguste lepingud käsitlesid vaid traditsiooniliste raamatute väljaandmist ning e-raamatute tarbeks tuleb uued lepingud sõlmida. See võtab aga aega.

Lilje sõnul on tava- ja e-raamatute hinnavahe ligikaudu 25% digiraamatute kasuks. Samas nägi Lilje Elioni eeliseid võrreldes aastaid tegutsenud ja samuti e-raamatuid ning muusikat müüvate Apollo, Rahva Raamatu ja teiste raamatukaupmeestega selles, et ostetud faile saab digikogusse salvestada.

„Uurisime enne digikogu.ee loomist väga põhjalikult analoogseid keskkondi üle maailma ning ühe suurima puudusena avastasime selle, et ostetud sisu ei säili pikaajaliselt ostukeskkonnas, vaid ainult seadmetes, kuhu faili oled alla laadinud,“ selgitas Lilje. „Kui aga arvuti peaks üles ütlema, mobiiltelefon või MP3-mängija ära kaduma, oled ka ostetud failidest ilma. Digitaalsete raamatute või ka suure fonoteegi puhul võib see kulu väga suur olla.“

Elion loodab oma digikogu plussi teenida kahe aastaga. „Loodame jõuda lähiaastatel järgi maailma trendidele ehk loodetavasti räägime siis kogu raamatute äris digiraamatute turuosast kümnetes protsentides,“ märkis Lilje tulevaks aastaks plaanitud käibe kohta.

Küppari sõnul aitab e-raamatute kasutuselevõtt tuua lugejateni taas teosed, mille tiraaž on poodides läbi müüdud, kuid uue väikesemahulise tiraaži trükkimine käiks kirjastustele majanduslikult üle jõu. Ühtlasi saaks tulevikus e-formaati üle viia kooliõpikud, mis vähendaks kordades koolikoti kaalu. Esimesed e-õpikud võivad välja tulla juba järgmisel aastal.

E-raamat on oma olemuselt andmefail, mille väljanägemine sõltub faili lugemise seadmest. Laialt levinud epub-formaadis faili saab lugeda nii arvutist, nutitelefonist, erinevatest tabletitest-padidest kui ka spetsiaalsetest e-lugeritest.

Ostetud digiraamatud ja muusika on kaitstud nn sotsiaalse koopiakaitsega, mis sisaldab ostja isikuandmeid sisaldavat digitaalset exlibrist. Selle järgi on vajadusel võimalik tuvastada, millised ostjad e-raamatuid ebaseaduslikult levitasid või neid digikogust kõigi oma sõprade-tuttavate arvutitesse laadisid.

Praegu veel mitme tuhande kroonised e-lugerid on mõnisada grammi kaaluvad must-valged, silmadele mugavad ning vähese energiakuluga seadmed, mis võimaldavad korraga kaasas kanda isegi tuhandet raamatut.

Suure ülemaailmse nõudluse tõttu pole neid Eestisse veel kuigi palju müüki jõudnud, aga näiteks Rahva Raamat ja Krisostomus müüvad neid ka juba täna.

Eestis levinud nutitelefonidesse saab olenevalt telefoni mälumahust või lisamälu kasutamisest salvestada rohkem kui 100 e-raamatut, mida igavate koosolekute ajal või ärikohtumiste vahel lugeda.