Autor: Kaubandus.ee • 20. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sularahatehingud võivad tuleval nädalal hoogustuda 

Sularahatehingute kasvu pole oluliselt märgata olnud, kuid see võib hoogustuda järgmisel nädalal, märkis Euronicsi ja Plussmiinuse kaupluseid opereeriva Sandman Grupi juht Martin Pedai.

"Sularahatehingute arv liigub küllaltki eelmise aasta rütmis summa summaarumis. Kuid tõenäoliselt võib oodata selle teemalist asja aasta viimasel nädalal," nentis ta.

Pedai arvates on see analoogne teema tänavuse digipöördega. "Digipööre toimus 1. juulil ning tegelikult kõige suurem ostmine läkski lahti paar päeva enne seda. Arvan, et samamoodi on ka eurole üleminekuga. Kui selleni on aega piisavalt, ei pööra sellele keegi tähelepanu," sõnas ta.

"Aga ma arvan, et kui euro koputab homne päev uksele, siis on põhjust sellega rohkem tegeleda. Ma tahaks loota, et aasta viimasel nädalal hakatakse ostma suuremaid asju, mis on kauakestvamad ja hinnamahukamad tooted nagu telekas, külmkapp, pesumasin, arvuti," rääkis Pedai.

Seadus ei võimalda suuroste sularahasKallimate objektide nagu kinnisvara ja autode müüjad aga pole täheldanud, et enne euro tulekut soovitakse krooni sularahast loobuda. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kinnisvara ostmist krooni sularaha eest enne euro tulekut ei ole ega ilmselt ei tule ka.

"Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus juba iseenesest määrab, et teatud summade puhul peab raha päritolu tõestama. Ning kui inimene jääb sularaha päritolu tõestamisel vastuse võlgu, siis notar laiutab käsi, et ma ei saa tehingut ära tõestada," selgitas ta.

Soomani sõnul pole sularaha tehingud enam ammu teema. "Ega inimesed ei hoia ka oma raha enam sukasääres. Pole põhjust, et sularaha kodus hoida, võib tekkida tulekahju, veeuputus vms. Parem on hoida pangas, sest siis on rahal ka riigigarantii."

Ta nentis, et eraldi teema on illegaalset päritolu raha. "See on küll teine teema, aga alati on ja jääb inimesi, kellel on keldrid ilusti sularaha täis," rääkis Sooman.

Amserv Grupi juhatuse liige Raivo Kütt oli sama meelt ning tunnistas, et neil sularahaga ei käida, mingit liikumist ega muutust tunda selles suhtes pole. Samuti viitas ta rahapesu tõkestamise seadusele. "Sularahas maksmine tekitaks seetõttu komplitseeritust," möönis Kütt. "Ega auto ostu-müügi protsessis ei ole kellelgi sularahatehingutest kasu," lisas ta.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust kohaldatakse järgmiste isikute majandus-, kutse- ja ametitegevuses: kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757