Autor: Kaubandus.ee • 13. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Arvestades väliskeskkonnas toimuvat, on praegu mõistlik suurem ettevaatus, kuid samas puuduvad Eesti majanduses põhjused, miks peaksid tarbijad rohkem kokku hoidma," märkis Nordea värskes majandusprognoosis. 

Panga hinnangul lükkavad tarbijad ebakindluse kasvades edasi küll suuremaid oste, kuid esmatarbekaupade ostmise vähenemiseks peaks majanduse seis märgatavalt halvenema.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis prognoosi esitlusel, et momendil puudub otsene põhjus, miks tarbimine peaks tulevikus ära kukkuma. Seda juhul, kui Euroopas ei lähe käiku kõige hullem stsenaarium ja mõni suur riik ei pankrotistu.

"Hetkel on tarbimine Eestis 2006. aasta tasemel ja inimesed on kogunud sääste. Sama tendentsi on näha ka Skandinaavias, näiteks pole Rootsis säästud kunagi nii kõrged olnud," põhjendas Palm.

Selleks, et tarbimine Eestis väga järsult langeks, peaksid tema sõnul oluliselt vähenema ekspordimahud, kasvama töötus ja seetõttu langema palgad. "Täna on tarbimine vastavuses sissetulekutega. Lisaks on erasektor suurendanud sääste ning optimeerinud varusid, mistõttu puudub vajadus ülereageerimiseks," kommenteeris Palm.

Küll aga piirab Nordea panga hinnangul tarbijate ostujõudu kõrge tööpuuduse tase ning Euroopa keskmisest kiirem hinnakasv.

Tarbijate kindlustunne on alates suvest küll pidevalt vähenenud, kuid püsib ajaloolisel keskmisel tasemel. Eurovõlakriisi potentsiaalsed risked Eesti tarbijate hinnangutes panga kinnitusel veel ei peegeldu. Naaberriikides Soomes ja Rootsis on tarbijakindlustunne võrreldes Eestiga rohkem vähenenud, selle edasine alanemine oleks Nordea hinnangul Eestile ohumärk.