Autor: Kaubandus.ee • 9. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulla kokkuostjaid on Eestis palju ja enamik reklaamib end kui parimat hinda pakkuvat ettevõtet. Ühtviisi ostavad kulda kokku mainekamad kontorid, korrusmaja keldrites asuvad pandimajad kui ka ajalehtedes kuulutavad üksiküritajad. Et vältida varastatud kulla liikumist, peavad kulla kokkuostjad küsima müüjalt isikut tõendavat dokumenti.

Tegime eksperimendi, pakkudes erinevatele kulla kokkuostjatele üht ja sama kuldketti. Eesti Proovikoja andmeil oli selle kullaproov 750 ning see kaalus 5,93 grammi. Kokkuostjate poole pöördusime kui tavakodanikud. Meid huvitas kokkuostjate pakutav kullagrammi hind ja keti eest makstav tasu. Samuti see, kas ikka alati küsivad kullaostjad tänavalt tulnud kullamüüja käest dokumenti.

Millistes firmades ei vastanud pakutud hind reklaamitule? Kus sai kuldeset müüa isikut tõendava dokumendita? Loe eksperimendist pikemalt tänasest Äripäevast.