Lugejate küsimustele vastas Ants Vasar

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 11-12 vastab kaubandus.ee lugejate küsimustele Viru Keskuse juht Ants Vasar.

Lugeja kurtis kaubandus.ee kommentaariumis, et Tallinna kesklinna kaubanduspindade rendihind on kõrgem kui Helsingi kesklinnas. Kas see ka tõsi on, küsib kaubandus.ee nüüd Ants Vasaralt.

Esitage oma küsimus kohe allpool olevasse kasti

Vastatud küsimused

Kaur
Milline on kaubanduskeskuste tulevik? Kas neid on mõtet nii palju ehitada, kui on teada, et Eesti rahvaarv pidevalt langeb?

Kaubanduskeskused arenevad nagu kogu riik ja ühiskond, tekivad uued ja paremad, vanemad ja nõrgemad hääbuvad. Seega on ikka mõtet ehitada uut, eeldusel, et see annab ka mingit uut lisaväärtust

Rene
Mida on oodata Narvas kinnistutel Tallinna mnt 30a ja Tallinna mnt 30b?
Maarit
Kaubamaja võib pidada Eesti kaubanduse lipulaevaks ja ettevõtteks, kes võtab esimesena kasutusele erinevaid uusi lahendusi. Kui kaua võtab tavaliselt Kaubamajal aega uue lahenduse väljatöötamine ja selle kasutuselevõtmine.

Uudsete ja efektiivsete lahenduste väljatöötamine on osa Kaubamaja meeskonna igapäevatööst. Projektide kestvus võib olla väga erinev. Näteks 2005 aastal avatud uue Tartu Kaubamaja projekt kestis mitmeid aastaid, samas Toidumaailmas käesoleva aasta esimeses pooles avatavad iseteeninduskassad jõuavad ideest teostuseni kuue kuuga.

Konkurendid
Mis eristab Teid teistest konkurentidest? Viimasel ajal on Eesti turule tulnud mitmeid uusi jalanõude kauplusi. Keda peate enda kõige suuremaks konkurendiks? Miks?
ABC Kingal on endiselt suurim kaubamärkide valik, mille hulgas on brände, mida mitte keegi teine Eestis ei müü. Ehk meil on parim valik ning kõige laiem kauplustevõrk. Konkurendid on kõik, kes müüvad jalatseid. Me ei alahinda kedagi.
Annika Matson
Palun siis vastust küsimusele, kas Tallinna kesklinna kaubanduspindade rendihind on kõrgem kui Helsingi kesklinnas?

Olen veendunud, et kaubanduspinna üürihinnad Helsingi kesklinnas ületavad vähemalt kahekordselt Tallinna kesklinna hindu.

Nii Tallinnas kui ka Helsingis määrab kaubanduspindade üürihinna nõudlus, st turg. Tegemist on aga kahe täiesti erineva turuga. Esiteks erinevad turgude mahud, mis tähendab, et nii kauba kui ka ringluses oleva raha mahud on kordades erinevad.

Näiteks, Soome miinimumpalk on üle 1300€, Eesti keskmine palk IV kvartalis 2011 oli 865€. Seega Helsingis on inimeste ostuvõime vähemalt kaks korda suurem kui Tallinnas. Sellest tulenevalt on Helsingis käibed suuremad ning seega on seal ka kõrgemad üürimaksevõimed. Kui kaubanduspindade üürihind oleks Helsinkis madalam, siis kipuksid kõik Eesti kaupmehed ju Soome turule.

Erinevate ettevõtete andmetel on Helsingi kaubanduspindade üürihind 70 – 140€/m²/kuus. Helsingi regiooni parimates äripiirkondades on hinnad alates 2008. aastast püsinud üle 125€/m²/kuus, mis asusid eelmisel aastal taas tasapisi tõusuteele.

Piret
Palun andke 5 nõuannet, kuidas jaekaubanduses edukas olla? Milliseid pidepunkte peaks kõige rohkem jälgima?

Jaekaubandus on üks asukohatundlikumaid tegevusvaldkondi, nii et kindlasti olemaks edukas jaekaubanduses peab Sul olema hea asukoht. Muidugi on jaekaubanduses erinevaid valdkondi, kuid üldistades siiski asukoht, asukoht, asukoht (väga trafaretne väljend aga peab paika).

Teine asi mis on oluline on toode. Kaubanduskeskuste puhul väljendub see rentnike koosluses, kauplustel aga tootes ja hinnatasemes.

Kolmas on kindalsti kaupluses olevate klienditeenindajate suhtlusvõime kliendiga ja müügikompetents ehk siis kuidas suudetakse kauplusse sisenejast teha ostja ja seda nii, et ostu sooritajal jääks ka tagasituleku soov antud kauplusesse.

Neljas oleks kaubanduskeskuse, kaupluse üldine atmosfär s.h. ülddisain, valgustus, ka muusikavalik ehk siis sellised emotsioonidel põhinevad asjad.

Need oleks neli sellist põhilist kriteeriumit ilma milleta kohe kindlasti edukaks kaupmeheks ei saada, samas on erinevates jaekaubanduse formaatides tähtsuse järjekord erinev.

Viienda kriteeriumina tooksin välja ettevõtte oskuse majandada oma resursse, olgu see siis hinnapoliitika, allahindluste manageerimine , sisseost jms.

Tom
Kui suur tähtsus on teie arvates sellel, kas automüügifirma kuulub Eesti omanikele või välismaalastele? Ühel pool siis näiteks Amserv Grupp, Kaubamaja grupp, Silberauto ja teisel pool Inchcape, Moller Auto jne. Kui palju diile Eesti turul tehakse headest inimsuhetest (omanike-otsustajate vahel) ja kui palju headest toodetest tulenevalt?

Minu arvates annavad sellele kõige paremini vastuse klientide eelistused. Täna võib öelda, et autoostjad on usaldanud rohkem Eesti kapitalile kuuluvaid automüügiettevõtteid, mille eest oleme oma klientidele siiralt tänulikud. Kindasti mängib automüügis olulist rolli hea inimsuhe, kuid seda mitte ainult omanike, vaid eelkõige müüja-kliendi vahel. Täna kuuluvad automüüjate TOP5 järgmised ettevõtted: Amservi kontsern, Talleks Grupile kuuluvad ettevõtted, Elke kontserni ettevõtted ja Info Auto. Välisomanikele kuulub TOP5 hulgas vaid Moller Auto, mis liikus välisomandisse aasta tagasi. Tinglikult võib öelda, et automüügi TOP’i kuuluvad häid tooteid müüvad head ettevõtted.

kodu
Kas Novaluxi ost on ennast õigustanud? Kumma poolt tuli ostu-müügi ettepanek ja kui kaua te seda kaalusite?

Ettepanek müügiks tuli Novaluxi poolelt. Kuivõrd nägime suurepärast võimalust kiireks kasvamiseks ja Koduekstra kaupluste viimist veel katmata piirkondadesse, siis otsustamine ei võtnud kaua, küll aga läbirääkimised, mis kestsid pea aasta. Ostuga oleme rahul ja tehing on ennast ilusasti õigustanud.

Orbit
Kas Maxima ostuosakond omandab tulevikus elementaarse viisakuse tootjate/tarnijate vastu, keda ametlikud kirjad tervitavad kui head partnerit?
Jasmin
Miks Stockmani kliendikaart kehtib ainult Eestis ja ei ole kontserniülene?

Stockmanni püsikliendikaart on kontserniülene ja pakutavad soodustused kehtivad kõikides riikides.

Kert

Hr Milder, Baltika läbis kriisi olukorras, kus juhtkond omas ettevõttes suuroslaust. Kriisi ajal langes aktsia hind 95%, ettevõte vajas korduvalt aktsionäride abi. Tehti ränki juhtimisvigu, mille tulemusena pole Baltika kasumlikkus veel 4a hiljemgi ligilähedane kriisieelsele. Samal ajal on Baltika juhtkonda äärmiselt heldelt tasustatud mitme "motivatsioonipaketiga", kus juhtkonnale on antud peaaegu tasuta optsioone.

Küsimus: 1) Kui suurt osalust või optsioonipaketti on teile isiklikult vaja, et oleks piisavalt motivatsiooni hommikul tõusta ja tööle minna? Kas tänasest osalusest ja optsioonidest piisab või peaks aktsionärid arvestama vajadusega lisamotivatsiooni järgi? 2) Kas teie isiklik panus ettevõtte juhina oleks olnud halvem, kui eelnimetatud motivatsioonipakette poleks teile antud? 3) Kas olete kordagi kaalunud optsiooniprogrammi laiendamist vaid neile juhtkonna liikmetele, kel pole suurosalust ettevõttes? Kas peate suuraktsionäri pidevat optsioonidega motiveerimist normaalseks käitumiseks?

Ma ei ole nõus teie poolt viidatud ränkade juhtimisvigadega ettevõtte kriisist väljajuhtimisel. Juhtkonna optsioonidega seonduvat kommenteerisime pärast vastavate otsuseprojektide avalikustamist ja otsuste vastuvõtmist tänavu kevadel, mis jõudis Äripäeva vahendusel ka lugejateni.

Baltika on optsioone kasutanud juhtide motiveerimise vahendina pikema aja jooksul. Optsioonide hinnad on alati olnud kas turuhinna või sellest kõrgema tasemega. Viimase optsiooni ei ole tegemist uue, vaid 2010. aastal kinnitatud, kuid mitterealiseerinud optsiooniskeemi asendamisega.

Mark
Kas private label'id suretavad toiduainetööstuse tootmise Eestis välja?

Omatooted, mida tuntakse ka private label’itena, on koondnimetus kõikide kaupade kohta, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all. Selleks kaubamärgiks võib olla nii jaemüüja nimi kui ka jaemüüja poolt spetsiaalselt omatoodete kaubavalikule antud nimi.

Omamärgitoodete eesmärgiks on laiendada tarbijale pakutavat tootevalikut ja pakkuda head hinna ja kvaliteedi suhet

Omatoodete osakaal ei ole suur, jäädes Eestis alla 10%, kui Euroopas keskmiselt on 20-30%.

Seni ei ole leitud ühtki tõestust selle kohta, et omatoodete leviku kasv konkurentsi kuidagi piiraks või kohalikku toidutööstust välja suretaks. Pigem pakub see võimalust toidutööstusel oma võimsusi paremini kasutada kui ka minna suuremale turule ehk müüa kaupu sama jaeketi teiste riikides asuvates kauplustes. Omatooted loovad ka töökohti ja lisandväärtust uuringute, arenduse, turunduse ja disaini valdkondades nii jaekaubanduses kui ka tööstussektoris.

Mari
Millist muudatust ootate moekaubanduse turul, kui kaupluse avab H&M? Millist konkurentsi tunnetate? Kas Teie jaoks muutub midagi?

H&M otsus näitab usaldust Eesti turu vastu ning usun, et lisaks klientidele võidavad sellest ka kaupmehed. H&M tulekuga kaasneb kindlasti tarbijate ümberjaotumine, selles ei ole kahtlust. Kaubanduskeskustes, kus H&M oma kauplused avab, kasvab keskuse külastajate arv, mis on äärmiselt positiivne ja sellest võidavad kõik keskustes asuvad kauplused. Missuguse kontseptsiooni ja kollektsiooniga H&M meie moetarbijate vajadusi täitma hakkab, seda on veel hetkel keeruline hinnata.

Kõige suuremat konkurentsi näen ma pigem tööjõu valdkonnas, see tekitab rotatsiooni ja ülesostmist ning siin on H&M-l oma tuntusega selge konkurentsieelis. Kas kogu lubatu ka reaalselt toimima hakkab, sellest kuuleme-näeme pisut hiljem, kuid ilmselgelt peavad töötajad arvestama suure töömahu ja kõrge efektiivsuse nõudega ka selles ettevõttes.

Jaanika
Milliste uute toodetega on Sakul plaanis enne suve turule tulla?

Lisaks juba eespool mainitud nisuõlule Stuttgart, pruulisime sportliku hingega vähese alkoholisisaldusega õlle Saku 2,8% ning tõime müügile Saku Radleri, millega lõime Eesti turul täiesti uue joogikategooria. Lähiajal toome pubidesse ehtsa Belgia kloostriõlle Grimbergen.

Osale arutelus

  • Ants Vasar

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara