Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 3. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii ekspordi kui ka tööstuse kasv võibki seniste numbrite valguses jääda negatiivsele territooriumile vähemasti kuni septembrini, mil tuleb appi tehniline baasefekt, mis numbreid väheke paremaks tuunida aitab, kuid sisuliselt olukorda paremaks ei tee. Fundamentaalsetes tegurites välisturgudel ilmselt ka teises poolaastas paranemist ei tule, vaid majanduskasvude aeglustumisfaas kestab.

Samas ekspordi konkurentsivõime meid ümbritseva mitte eurot kasutavate riikide suunal peaks aina paranema; sh meie suurima ekspordituru Rootsi suunal; seoses eurokriisis üha odavneva euroga. Võimalike eksporditurgude asukoha suhtes on Eesti hetkel väga hästi positsioneeritud, need on Euroopas parima kasvupotentsiaaliga.

Tööstustoodangu nõrkusest ja eksporditulude vähenemisest pole end siiani lasknud kõigutada Eesti kohalikud tarbijad, kelle optimism püsib kõrgemal kui teistel eurotsooni tarbijatel, sest rasked ajad ja rasked otsused on siinkandis juba ära tehtud, rasket võlakoormat kukil vähendatud ja sääste mustadeks päevadeks kogutud, nii et võib kriisiaegadel tagasi hoitud tarbimissoovidele järele anda küll. Tarbijate kindlustunne on küll juunis ja juulis veidi allapoole tiksunud, tulenevalt muredest eurotsooni ja üldiste majanduse väljavaadete pärast, kuid iseeneste finantsseisu nähakse endiselt stabiilsena ja mingit muutust selles osas ei ole. Ajaloolistele madaltasemetele alanenud Euribor rõõmustab ka suurt osa tarbijaist, jättes väiksematest laenumaksetest rohkem raha kätte, mida poodnikele viia.

Teises kvartalis kokku oli seega jaemüügi kasv 8% ning tööstuse kasv -2%, mis muid tegureid arvesse võtmata viitavad ca 2,7%lisele majanduskasvule teises kvartalis. Majanduskasvu esialgne hinnang teise kvartali kohta tuleb täpselt nädala pärast.