Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 22. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taoubi imestas siiralt Eesti ja ka teiste Balti riikide e-kaubanduse paradoksi üle: "Teil on ülikõrge interneti kasutamise määr, aga väga nigel e-kaubanduse praktika".

Taoubi põhjendused, miks see nii on:

1. Parimad pakkumised on külmad ja ei ole kohandatud (nii keeleliselt kui ka tehniliselt) kohaliku turu jaoks;

2. Ei ole suurt virtuaalset varaloendit. Eesti e-poed on vaid füüsiliste poodide online-variandid;

3. Puudu on tõeliselt head pakkumised, mitte nõudlus.

Võrdluseks Euroopaga tõi ta välja, et e-kaubandus on seal jätkuvalt kiiresti kasvav turg - rohkem kui 20% kasvu igal aastal, kuid turg on peagi küllastumas (näiteks Prantsusmaal on 80% 60st suuremast tegijast kasumlikud). Euroopas ostetakse e-poodidest enamasti tehnikaseadmeid.

Taoubi täpsustas kaubandus.ee küsimuste peale, et ta usub, et Eesti e-kaubandus puhkeb õide lähima kuue kuu jooksul. "Minu optimistliku ennustuse peamine põhjus on lihtne: hakkab lihtsalt tulema rohkem pakkumisi - ostjate nõudlus e-kaubanduse järele on Eestis väga suur ja eestlased on vaimselt valmis, aga lihtsalt olid puudu head pakkumised, aga nüüd on Euroopa suuremad netikaubamajad seda tühimikku täitmas," kommenteeris Taoubi. Küsimusele, miks nad seda siis varem ei teinud, vastas mees, et seni olid nad liiga hõivatud laienemistega suuremates Ida-Euroopa riikides.  

Küsimusele, mida Taoubi arvab mobiilikaubandusest, vastas mees, et kuna e-kaubandus on alles startimas, siis ei usu ta, et m-kaubandus järgneb kohe. "Isegi, kui eestlased on vaimselt valmis ostlemiseks netis, pole neil siiski veel seda harjumust," lisas mees.

M-kaubandusega läheb Taoubi sõnul veel aega, oluliseima tähtsusega selles vallas saab olema maksmisviis: kuigi m-ID on tehniliselt valmis, siis kasutab seda vähem kui 3% Eesti mobiiltelefonide kasutajatest ja enamik neist maksab ikka veel pankade linkidega mitte krediitkaardiga. "M-kaubanduse buumi ootan ma Eestis alles 2-3 aasta pärast," möönis ta.

Küsimusele, kas peagi mõõdub ka m-kaubandus e-kaubandusest, vastas Taoubi, et kui mõned nišisektorid, näiteks kupongiäri a la Cherry või mobiilsete rakenduste (app) valdkond, välja jätta, on m-kaubandus täna veel vaid e-kaubanduse täiendus. Tänane m-kaubandus on peamiselt suunatud asukohamääramisteenustele ja reklaampakkumistele. "Lääne-Euroopas aga on m-kaubandusel juba märkimisväärne osa e-kaubanduses, näiteks eBay France teeb m-kaubandusega juba 10% käibest," võttis Taubi kokku.