Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 30. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Tamla arvamus:

Ajaloos annab jaemüügi aastakasvu püsimist nii stabiilsel tasemel otsida. Septembri kohta seni laekunud info põhjal võis arvata, et jaemüügi aastakasv teeb läbi väikese aeglustumise - septembris rahunes oluliselt uute autode registreerimine (aastakasv kukkus sisuliselt nulli) ning peale suurt hüpet augustis oli ka käibemaksu laekumine mõnevõrra tagasihoidlikum.  

Tänaste jaemüügi mahtudega oleme jõudnud tagasi 2006.a lõpu võrreldavatele tasemetele. Oluline erinevus on siin aga tarbimise katteallikates - näiteks oli kuue aasta eest tarbimislaenude väljastamine enam kui kolm korda aktiivsem. Täna seevastu on isegi vaatamata kõigi aegade rekordmatalatele hoiuseintressidele eraisikute pangahoiused aegade kõrgeimad. 

Arvestades maailmamajanduse ebakindlust oleks pigem hea kui tarbimise kasv ka eelolevatel kuudel ja kvartalitel jääks kooskõlla sissetulekute ja tööhõive arengutega. Majanduse üldisel tasemel oleks pigem eelistatum likviidsuspuhvrite hoidmine eraisikute poolt kui tarbimises täiendava vindi peale keeramine. See oleks heaks tasakaaluks kui näiteks seoses osalemisega Euroopa kriisiabi mehhanismides peaksid valitsussektori puhvrid vähenema.

Statistikaamet teatas täna, et jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2012. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 7%. Alates tänavu märtsist on jaemüügi kasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsinud 6–9% piires.

2012. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 364,9 miljonit eurot.

Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 12%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel.

Enim suurenes jaemüük kasutatud kaupade kauplustes (kasv 23%), ent peamiselt eelmise aasta väga madala võrdlusbaasi tõttu. Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest tegevusala osatähtsus on väga väike — tänavu septembris 1%.

Keskmisest enam suurenes septembris jaemüük posti või interneti teel (kasv 17%), jaemüük apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 16%), jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 15%), tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 14%) ning jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 13%).

Eelmiste kuudega võrreldes pöördus langusest tõusule ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste jaemüük, näidates 3%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes. suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 4%, kuid eelnevate kuudega võrreldes jaemüügi kasv veidi aeglustus, peamiselt eelmise aasta septembri kõrge võrdlusbaasi tõttu.

Jaemüük toidukaupade kauplustes

Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müük eelmise kuuga võrreldes protsendi võrra. 2012. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püvihindades 8%.Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 461,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis ligi 80%. 2011. aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 13%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.