Autor: Kristi Malmberg • 27. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi perefirmade osa SKT-s ja tööhõives on märkimisväärne, on nad oma suhtelise väiksuse tõttu „suure äri“ varjus ning valitsused ei kipu majanduspoliitikas nendega eriti arvestama.

Äsja avaldatud PwC globaalne perefirmade uuring, mille käigus küsitleti 28 riigi ligi kahe tuhande perefirma juhte, näitab, et perefirmad, vastandina tänapäeva närvilise, kiirele kasumile orienteeritud ärimaailma peavoolule, esindavad „kannatlikku kapitali“, mida teenitakse jätkusuutlikul moel ning investeeritakse pikemat perspektiivi silmas pidades. Selline suhtumine aitab ka tugevdada majanduse jaoks nii hädavajalikku stabiilsust.

Perefirmasid peetakse nii oma suhtelise väiksuse, kui ka juhtide suurema ettevõtlikkuse tõttu paindlikumateks ja kiiremateks kasutama ära turgudel avanevaid uusi ärivõimalusi. Samuti on perefirmad oma ärifilosoofialt kliendikesksemad ja usaldusväärsemad.

Perefirmade tüüpilisteks nõrkusteks aga on suhtelisest väiksusest tulenevad nõrgem konkurentsivõime, ebapiisavad oskused mõnes olulises juhtimisvaldkonnas, ent samuti ka üleminekuprobleemid juhtimise üleandmisel ühelt põlvkonnalt teisele. Enamikes riikides on valdav osa perefirmade juhtidest ka arvamusel, et võrreldes nende poolt ühiskonnale loodava väärtusega saadakse riigilt vastu liiga vähe või üldse mitte.

Uuringut kommenteerinud Eesti PwC ärinõustamisüksuse juht Teet Tender ütles, et peamiselt eristab perefirmat korporatiivsest ettevõttest tugevam tunnetus, et äri arendatakse ja riske võetakse omaenda raha arvel. „See paneb mõtlema ja otsustama mõneti ettevaatlikumalt ning kindlasti pikemast perspektiivist lähtuvalt.“