Autor: Kaisa Gabral • 29. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Isegi Baltika on liiga väike veel. Aga kui kolmandad ja neljandad kokku lähevad, siis me oleme võibolla võimelised vähemalt Ida-Euroopa turul mingeid tegusid tegema. Tuleb konsolideeruda. Kui vaatate, kes meil vastas on, a`la H&M või Indiska Grupp, neid on siin tulemas veel juurdegi, see supp on niigi lahjaks läinud. Loodusseadus ütleb ka ju seda, et vanad peavad mängust välja minema. 25 aastat on piisavalt pikk aeg, et näha kõike ja saada aru," lausus Stahl telefonis küsimuse peale, miks otsustati kaubamärk koos kauplustega maha müüa. "Müüdi maha ainult jaevõrk koos kauplustega, tootmine ja kinnisvara on meil alles. Järgmise kevad-suvise kollektsiooni õmbleme ka veel meie," lisas Stahl.

”Konsultandina jääb Merike Pääro kaubamärgi juurde, ka kunstnikud ja põhimõtteliselt jääb asi samaks. Ei saa salata, et meil oli ka muid kosilasi, kuid selle diili eesmärk oli see, et Eesti värk ikkagi,” toob Stahl välja põhjuse, miks eelistati just Eesti päritolu Baltikat.

"Keegi ei taha ju uskuda, et meie majas ei tehtud tööd raha pärast, tööd tehti rõõmu pärast ja selle pärast oligi see lahkumine... nagu ma alguses ütlesin, mõistus sai emotsioonidest võitu. Ega selliseid ettevõtteid, bilanss bilansiks, viimasel aastal tuli küll kahjum, aga eks me laiendasime kah ja ehitasime juurde, kuid põhimõtteliselt oleme me Eestis haruldane firma. Meil pole sentigi võlgu ja pole kohustusi pankade ees, korralik ja puhas asi," rääkis Stahl.

"Kui oleks tahtud edasi minna, oleks pidanud paar miljonit juurde investeerima ja oleks saanud jälle kümme aastat rahulikult ära tiksuda. Kuid ma olen juba piisavalt vana," lisas ta.

Stahli sõnul on kõik Eesti rõivatootjad omavahel hästi läbi saanud, messidel on koos istutud ja nalja visatud. "Meil pole siin verikonkurentsi kunagi olnud. Selles mõttes on tore kõik," lausus ta ja lisas, et üleüldse kehtib põhimõte, et kui teha tööd südame ja hingega, siis sellest tõuseb lõpuks ka tulu ja üldjuhul saab tulu muuta ka rahas.

Osapooled märgivad pressiteates, et tehingu hinda ei avalikustata. "Miks te arvate, et me müügist raha saame? Pressiteates on täpselt öeldud selle kohta, et me ei avalda neid andmeid. No seal ei ole mingit raha. Kui firma lõpetatakse, siis kõige tähtsam on see, et kõik töötajad peavad sellega rahul olema. Meil on majas on inimesi, kes on tööd teinud 15 aastat ja rohkemgi. Meie majas on inimene, töötaja esikohal. Kui neid poleks, poleks meid siiani olnudki. Et kõigil neil, kes lähevad üle, et neil oleks tööd ja ka need, kes jäävad alles, et neil oleks kõik hästi. Hetkel ei pea lahkuma ükski töötaja," kinnitas Stahl.

Küsimuse peale, mida allesjäänud ettevõte Bastion tegema hakkab, nentis ta, et küll tegevusi leiab, kuid neist tasub rääkida pigem edaspidi. "Ivo Nikkolo istus neli aastat peale müüki ja nautis taevast. Tahate, ma teen teid kadedaks!? Ma olen hetkel sellises kohas, kus pole taevas ühtegi pilve! Temperatuur on +20 kraadi , tuult pole," lausus Stahl telefonis rõõmsalt naerdes.

Stahl lisas, et nii tema kui ka Merike Pääro teevad tööd siiski edasi. "Ma ei tea sellist sõna nagu pensionär. Olen selle üle mõelnud, kuid pole aru saanud, mida see sisuliselt peaks tähendama. Vaevalt, et ma eriti puhkan kah," lisas ta.

Bastioni ajaluguBastioni loomise aastaks oli 1987. Kõik sai Bastioni kodulehe andmetel alguse kahe õmblusmasinaga 40 m2 pinnal. Aasta hiljem töötas Bastionis 2 õmblejat ning veel aasta hiljem juba 10. Tänaseks töötab Bastionis ligi 100 inimest. Aastal 1988 avati Bastioni kauplus kesklinnas Sauna tänaval ja 1991 esinduskauplus Viru tänaval. Omanikud Indrek Stahl ja Merike Pääro lõid Bastioni põhimõttega, et tooted tehakse algusest lõpuni Eestis, kvaliteetsetest vastupidavatest materjalidest ning tugeva järelkontrolli all. Kuna Nõukogude Liidu piirid olid kinni, kolisid 1991a. Indrek ja Merike ajutiselt Soome. Sealt pääsesid nad Pariisi kangamessidele materjale hankima. Kangaid hangiti ka Moskva vabrikust ning tuldi siis tagasi Eestisse õmblema. Kangaste vähese valiku tõttu osteti kokku suuri meestemantleid ning tehti neid ümber erinevateks toodeteks. Praegu tellitakse Bastioni kangaid peamiselt Kanadast, Itaaliast, Hispaaniast ja Hollandist.