Autor: Maarit Eerme • 30. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu ületas kuiselt esmakordselt peale 2008. aastat 200 miljoni euro piiri. Mootorikütuse müük püsis kõrgetest hindadest hoolimata samuti tugevana, kasvades aastaga püsivhindades 8 protsenti.

Jätkuvalt kasvasid oktoobris jaemüügi mahud, kuid eelnevate kuudega võrreldes mõnevõrra aeglasemas tempos. Ilmselt on hakanud tunda andma mõningane väliskeskkonnast tingitud ebakindlus, kuid samuti eelmise aasta kõrge baastase, mis muudab kiire kasvu näitamise järjest keerulisemaks.

2012. aasta oktoobris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 374 miljoni euroni, suurenedes aastaga viis protsenti. Võrreldes eelmise kuuga vähenes müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel üks protsent. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 472 miljonit eurot, tõustes aastaga 13 protsenti.

Kuigi oktoobris jaemüügi kasv aeglustus, on Euroopa Liiduga võrreldes Eesti tarbimine tugeval järjel. Oma osa on siin nii teistega võrreldes madalamal baastasemel kui ka viiendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalgal, mis on inimeste tarbimisvõimet järjest suurendanud. Viimastel kuudel on EL-is keskmiselt jaekaubanduse kasv püsinud nulli ümber ning eurotsoonis olnud isegi negatiivne. Samuti on praeguseks oktoobri tulemused avaldanud riikide seas valdavalt näha jätkuvat aeglustumist, mis tõenäoliselt hakkab lähitulevikus ka meid mõjutama.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük püsivhindades 2%, mis on viimase aasta aeglaseim kasv. Toiduained on üks inflatsiooni poolt enimmõjutatud kaubagruppe ning kasvutempo aeglustumisel on tõenäoliselt oma osa ka oktoobris kiirenenud toiduainete hinnatõusul. Vilja hind maailmaturul püsib visalt veerandi võrra kõrgemal mullu sügisesest tasemest ning kallimad on ka teised toorained. Samas on piima kokkuostuhind Eestis langenud aastaga ca kümnendiku, mistõttu on ka antud segmendis tootjahindade kasv keskmisest madalam ning see peaks osades kaubagruppides hinnasurveid mõnevõrra vähendama.

Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter jäi novembris eelmiste kuudega võrreldes pea samaks. Hinnangud eelmise kuude müügile muutusid negatiivsemaks, kuid see eest tuleviku suhtes oldi optimistlikumad. Tarbijate kindlustunne jäi samuti oktoobriga võrreldes muutumatuks, püsides tänavuse aasta madalaimal tasemel.

Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist. Samas on makrokeskkond muutunud ebakindlamaks (kasvu aeglustumine Põhjamaades, kõrged toorainehinnad, jätkuv võlakriis jne) mistõttu uue aasta alguses on ka meil sisekaubanduse kasv pigem sama või veidi madalam kui praegu, kuid sellegi poolest peaks jääma mõnevõrra kõrgemaks Euroopa Liidu keskmisest.