Autor: Kaisa Gabral • 11. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Oste tehakse kaalutletumalt ja teadlikumalt, impulssostude osakaal on väiksem. Oluliseks trendiks on saanud osta kaupu kampaaniate ajal soodushinnaga,” kirjeldas ostuharjumuste muutusi Selveri müügijuht Kristi Lomp. “On ekslik arvata, et inimesed jahivad odavaid asju. Pigem ostetakse kvaliteetsemaid ja natuke kallimaid tooteid, aga kampaaniahinnaga. Enam ei eelistata alati ühte marki sinki või juustu, vaid seda, mis on hetkel soodsam.” Seejuures on inimesed muutunud teadlikumaks ka toodete suhtes, etikette loetakse Lombi sõnul rohkem, vaadatakse kilohinda ning toodete koostist.

Prisma Peremarketi juhi Janne Lihavaineni sõnul on toidukaupadest rääkides tarbijate käitumises juba mõnda aega märgata, et eelistatakse poest osta toorainet ja rohkem toitu kodus ise valmistada. Lisaks on Lihavaineni sõnul kasvanud tarbijate oskus võrrelda hindu ning koostisosi. “Eelistatakse koostiselt puhtamaid ning kvaliteetsemaid toiduaineid ja on näha, et vähenemas on kõiksugu light-nimetusega toodete osakaal ostukorvis. Tarbekaupade ostmisel pööratakse hinna kõrval järjest enam tähelepanu toote kvaliteedile ning eeldatavale kasutuseale,” märkis Lihavainen ja lisas, et tarbija on muutunud ratsionaalsemaks ning see trend jätkub.

Ökotoode endiselt nišš. Selveri müügijuhi sõnul armastab eestlane hästi süüa ning toidu komponendid on väga olulised. Kuigi mahetoit on kasvav trend, puudutab see see Lombi sõnul siiski veel väikest osa tarbijaskonnast. Eestlased pole tema sõnul eriti ökousku ega osta ka palju dieettooteid, pigem on oluline, et tooraine oleks värske ja kohalik.

Kuigi toidukaupu on ostetud ka majanduslikult keerulisematel aegadel, on inimeste teadlikkus tõusnud ja praegu jälgitakse rohkem ka kampaaniahindu ja soodushindu. “Konkurents on muutunud tihedaks, seega peab iga kaupmees püüdma kliente nutikalt – pelgalt heast hinnast enam ei piisa. Eesti tarbija soovib näha laia tootevalikut, et ise otsuseid teha, talle on olulised hea kvaliteet, personaalne teenindus ning kiirus – et kauplusesse saaks lihtsalt kohale ning ostud kiirelt tehtud,” märkis Lomp.

Hüpermarket asendab eripoodi. Lihavaineni sõnul on nende kauplustes viimasel ajal järjepidevalt suurenenud garderoobi- ning tarbekaupade osakaal. Inimesed on tema sõnul hakanud soodsalt soetama hüpermarketitest tooteid, mida vanasti käidi mööda linna eripoode otsimas, raisates selleks aega ning raha. “Aasta alguses on tarbimine tõenäoliselt tavalisest ettevaatlikum, sest inimestel ei ole veel päris täpselt teada, kui palju näiteks elektri hinna tõus nende rahakoti pihta lööb,” märkis Lihavainen ning lisas, et eestlane pole tema sõnul väga suur tarbija. Ühest küljest piirab raha vähesus, teisalt takistab eestlase arukus hullustega kaasa minemast.

Tarbija haarab ohjad

Globaalsed tarbimistrendid järgmiseks viieks aastaks, tuginedes tarbijauuringutele

1. Otsitakse väärtust. Majanduslanguse tagajärjel muutus tarbija oluliselt teadlikumaks sellest kuidas, millal ja kus ta ostab.

2 Enne uue võla võtmist makstakse vanad. Tarbijad keskenduvad olemasolevate kohustuste täitmisele. Uut krediiti käsitletakse vastutustundlikumalt, kasutatakse olemasolevaid krediitkaarte, piiratakse deebetkaartide kulutusi.

3. Kujundatakse oma arvamus. Tarbijad ei võta enam turundust täie tõe pähe. Inimesed uurivad ise ning annavad oma arvamusest teada, võttes seega aktiivsema rolli.

4. Rahvaste paabel toob uuendusi. Kaupade ja teenuste pakkumisel tuleb järjest enam tähelepanu pöörata kultuuriliste ja usuliste eripäradega sihtrühmadele. Lisaks laienevale tööjõu rändamisele on uus sihtgrupp välistudengid.

5. Ülekilod põlu all. Kasvav trend on tervislik ja kaalu kontrolliv toitumine.

6. Uus suhtumine vananemisesse. Vananeva populatsiooni ja liberaalsema ühiskonna juures on suhtumine noorusesse, keskikka ning vanaduspõlve tähelepanuväärselt muutunud, hägustades traditsioonilised moe ja elustiili eakohasuse piirid. Tarbijanõudlus on vähem vanusepõhine kui kunagi varem.

7. Asjade asemel rõõmustavad kogemused. Majanduslanguse algusest on tarbijad vähem keskendunud materiaalsele varale ja otsivad pigem tuju tõstvaid või elu muutvaid kogemusi.

8. Puhas südametunnistus maksab. Paljud tarbijad on muutunud kaastundlikumaks ja sotsiaalselt vastutustundlikumaks. Inimesed on nõus maksma rohkem toote eest, mille tootmisprotsess on eetilisem või millega tuleb kaasa heategevusliku annetuse lubadus.

9. Loobutakse keemiast. Tarbijate suurenev mure oma tervise ja heaolu pärast ning teadlikkus potentsiaalselt ohtlike kemikaalide olemasolust kasvatab nõudlust naturaalsete koostisosade kasutamise järele kõiges.

10. Mobiilne kookon sulgub. Tarbijad on sattumas sõltuvusse nutiseadmetest, mis pakuvad üha kasvavat hulka toiminguid igal pool ja igal ajal.

Allikas: Euromonitor International toimetuse juht Gina Westbrook, müügiteemaveeb Bestsales.ee