14. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mul on piinlik, et lugupeetud inimesed, kes peaks olema targad ja asju mõistma, protsesse ei näe. Puude taga metsa ei näe, näevad ainult puid," lausub Vips.

Ajakirjanduse vahendusel käib tema sõnul selline manipuleerimine, et piinlik on Eestis elada. "Kujutan ette nende (manipuleerijate - toim.) inimeste hingeelu, seda süsteemi. Filmid said kunagi tehtud Venemaal, kuidas me, pahad eestlased, oma halvas riigis sellise situatsiooni tekitasime, et interrinne pidi hakkama päästma meid sellest räpasest mentaliteedist," meenutas Vips ja ennustas, et midagi sarnast hakkab korduma, taktika olevat liiga professionaalne. "Eestis ei ole nii palju tarku inimesi, kes sellest aru saaksid ja lähevad sellega kaasa. Kahju on vaadata, kuidas lahmitakse ja kui palju on negativismi," arutles Vips tänase poliitilise olukorra üle.

Mujal on inimesed inimlikumad

Eesti juhtide suhtumist kodanikesse pidas ta vägivaldseks. "See tekitab inimestes kurbuse ja tusatuju, tahtmise mitte midagi teha. See on kindlasti kellegi eesmärk, et Eestis ei oleks inimesed õnnelikud, ei tahaks tegeleda ettevõtlusega, ei tahaks riskida," selgitas Vips. Riskivad tema sõnul varakad, nemad on lojaalsed, nende mure on siin.

Euroopas reisides ja töötades hindas ta, et seal on inimesed sõbralikumad, inimlikumad. Ka välismaal elavad eestlased pidid mujal positiivsemaks ja avatumaks muutuma. Olukorra lahendusena näeb ta demagoogilise arutelu lõppemist ja vestlusse sisu tekkimist. "Inimesed peaksid tundma turvatunnet oma tuleviku pärast. Praegu käib mingi kätš," ütles Vips. "Politsei karistab kõiki, nüüd tuleb välja, et politseinikud on ise ka pahad. See on täielik absurd. See ongi see Eesti asi - üks on pätt ja teine on politseinik, kordamööda."

Huumor hoiab masendus eemal.

Vipsiga räägin moodsas, kõrghoones Rocca al Mares, 15. korrusel. Aknast paistab hall - ilm on hall, meri on hall ja jututeemagi tänasest poliitilisest olukorrast värvilisem ei ole.

Meid vastu võttev kontor on lihtne ja maitsekas, ei midagi ülearu, ega ka midagi puudu. Istume ja vestleme päevapoliitikast, Venemaast, Comarketist, Solarisest, konkurentidest ja puutumata ei jää ka tulevikuplaanid kui just maailmalõpp täide ei lähe (intervjuu toimus detsembri alguses - toim.).

Esmase mulje põhjal on tegemist avatud ja sooja inimesega. Fotograafi üritust läbi ukse pilt teha saadab arutelu, et ükski naisterahvas endast küll läbi klaasukse fotot ei lubaks teha - kortsud pidavat nii välja tulema. Vips märkis, et huumorisoon on oluline, muidu tuleks ju masendus peale.

Noorukist tippjuht

23aastasena oli Vips suurkontserni juht juba enne Eesti iseseisvumist. Täna tahab ta olla sõltumatu, tegeleda väikeste Eesti asjadega, sest hing soovib tegeleda loominguga - arhitektuuri ja disainiga. Loominguliseks inimeseks ta end hindabki erinevalt paljudest, kes teda ka väga edukaks ärimeheks peavad.

90. aastate alguses oli samas äri ajamine Vipsi sõnul huvitav, ehe ja natukene räige. "Sa võisid ükskõik mida teha," meenutas ta. Vips tegi esimesena panga ja börsi. "See oli minu jaoks põnev, aga ma ei tahtnud seal töötada," ütles Vips, kelle jaoks ei olnud pangandus huvitav.

Ta mõistis, et oma panka tehes saab kriisi ajal ühel hetkel ressurss otsa ja loobus pangandusest, enda sõnul saatuse tahtel "Mingil hetkel meeskond lihtsalt tegi valesid otsuseid ja Forekspank läks lihtsalt oma teed ja ma ei saanud seal enam midagi kaasa rääkida, nõukogu liikmena. Mind ei kuulatud ja nii ta läks." Õpetlikku oli aga Vipsi sõnul hulga kaasa võtta.

Kõige muu hulgas tegi Vips Tallinna börsi põhikirja, aluseks sai Chicago börsi põhikiri. "Toonasel robustsel ajal tuli kätte võtta ja ära kirjutada," ütleb ta. Täna on tema sõnul imelik mõelda, et selliste protsessidega tegelevad terved osakonnad. Ise investeerib ta praegu ainult maailma asjadega kursis olemiseks.

Kriis vedas nulli tagasi.

Keerulistest aegadest rääkides alustame sellest, et kõige olulisem on elu ja tervis. "Kui ma Venemaal tegutsemise lõpetasin, siis ähvardati ikka päris korralikult, niiet sellest ma ei tahagi rääkida," meenutab ta. Eelmise majanduskriisiga kaotas Vips pea kõik oma vara, miljoneid eurosid. "Ma ei saanud pangaga kokkuleppele õigel ajal laenu tagasimaksmise osas. Hoiti graafikut ega lastud aktsiaid ära müüa enne, kui need enam väärtust ei omanud. Hakkasin nullist pihta jälle." Psühholoogiliselt oli see periood raske. Vips hakkas tegelema oma hobiga ja rajas enda sõnul Pasleppa lossi, president Meri kurvastuseks ühe imedemaa. "Ehitasin sinna imekeskkonna. Metsa, sellise ilusa koha peale, mis on hingele ja siis hakkasin jälle tööd tegema."

Äripäeva hinnangul ulatub Vipsi vara 18,2 mln euroni. Samas rantjee elu ta veel elada ei taha, põhjendades, et nii jääb ruttu vaim nüriks. "Laiskus tuleb väga ruttu peale ja ilmselt vaimse kapatsiteedi kasutamine on suurusühiku võrra väiksem, vähemalt kümme korda. Väga primitiivsete väärtuste juurde jõuda ei tahaks," märkis ta. Töö on Vipsile puhkus ja hobi. "Võib olla ma hakkan tegelema rohkem oma kutsumusega, arhitektuuri ja disainiga. Püüan välismaal hakata mõnda projekti ise projekteerima, mingit tipp-projekti, see on huvitav," lubab ta. 

Poeg: eks ta üks töönarkomaan ole

Jüri Vipsi vanim poeg Siim iseloomustab isa kui tõsist ettevõtjat, kes pärast hiliseid õhtutunde koju jõudes kabinetti suundub ja töötamist jätkab.

Siim Vips võttis ajakirjaniku vastu ettevõtte Unifed kontoris, toasussides, näpuvahel tassike teed, millele lisandus mesi.

Küsimusele, milline inimene Jüri Vips on, vastas ta tagasihoidlikult, et eks ta üks töönarkomaan ole. "Kuna oleme ühes ja samas kontoris, ma näen teda ikka rohkem kui me siis (Siimu lapsepõlves - toim.) nägime," iseloomustas ta Jüri Vipsi. "Talle meeldivad halvad ajad, siis tuleb tal pinge ja eriti palju energiat sisse."

Oma lapsepõlve meenutas ta sõnaga huvitav. "90ndatel oli selline kriitiline aeg, seda äripinget oli päris palju, aga edasi oli kõik tore. Sai väga palju huvitavaid inimesi näha, äripartnereid ema äridest ja isa äridest ja onu äridest," ütles Siim ja lisas, et nende perekonnas on kõik ettevõtjad.

Enda eeskujudeks ja mõjutajateks hindab ta lisaks isale ka Jüri Mõisa. Samas nentis ta, et ega isa vanasti poja nõu ei kuulanud, ent nüüd teeb seda juba tihedamini.  "Ma arvan, et ta on tõsine ettevõtja, selline ta ongi! Ja siukseid tegijaid palju Eestisse pole järgi ka jäänud," ütleb ta.

Jüri Mõis, kellega Jüri Vips ligi kakskümmend aastat tagasi koos tegutses ütles, et Vips on selline vali mees, nagu ütlevad saarlased. "Tal on alati kõik selge. Ta saab kõiki asju omada ainult 100%, eks see tuleb inimese iseloomust. Mõnes kohas on see hea ja näitab võimekust, et inimene suudab ettevõte juhtimise üksinda ära katta," kirjeldas Mõis. 20 aastat tagasi olevat Vips Mõisale äriajamises nõu andnud ja ka vastupidi.

Autor: Marta Jaakson, Ave Lepik