Autor: Maarit Eerme • 22. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuvõlgade ehk riigile võlgu olevate summade suurenemine toimus pea kõikides sektorites jõudes 74 miljoni euro tasemele (kasv 19%), mis on kriisieelne tase. Antud number annab märku ettevõtete müügijulguse taastumisest ja suuremast riskide võtmisest. 22,5 % jae- ja hulgikaubanduse ettevõtetest olid maksuvõlglased.

Enim on aastaga võlgnevused kasvanud finants- ja kindlustus- (75,4%), teenindavate tegevuste (49,4%) ning veondus ja laondus sektoris (49,2%). Maksuvõlgade vähenemine toimus vaid elektrienergia sektoris (-35%) ja kinnisvaraalases tegevuses (-22%).

Samuti pöördus maksuvõlgadega ettevõtete arv kahe kahaneva aasta järel taas mõõdukale tõusule (3,9%). Riigile võlgu olevaid ettevõtteid oli möödunud aasta teisel poolel 5 950 ehk 225 võrra rohkem kui aasta tagasi, ligi pooled neist kuulusid ehitussektorisse (103 ettevõtet).

Varasemate perioodidega võrreldes näitab käesolev statistika märke ettevõtete müügijulguse kasvamisest, millega käib kaasas suurem riskide võtmine.

Statistikast selgub veel, et positiivse krediidihinnanguga on 80% jae- ja hulgikaubandus ettevõtete.Krediidiinfo krediidihinnang  baseerub maksejõuetuse tõenäosusel. Hetkel kehtivate normide järgi loetakse kõrge krediidirisikiga (negatiivse krediidihinnanguga) ettevõtteks neid, mille maksejõuetuse tekkimise tõenäosus on suurem kui 5%.

Statistika on koostatud Eesti aktiivselt tegutsevate 69 325 ettevõtte põhjal.