Tarbijal tunneb end järjest kindlamalt

Tarbijate kindlustunne tõusis jaanuaris viimase aasta kõrgeimale tasemele. 

Indikaator näitas jaanuaris –4, mis on 6 punkti parem kui detsembris ja samavõrra parem ka pikaajalisest keskmisest (–10).

Konjunktuuriinstituudi teatel paranesid kuuga inimeste hinnangud kõigi kindlustunde komponentide osas (prognoos riigi ja oma pere olukorrale, tööturule ja säästuvõimele), kuid olulisima panuse kindlustunde kasvule andis inimeste suurem turvalisus tööturul.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks 16-29 aastaste noorte kindlustunde indikaator on +13 ja üle 65 aastastel –8.

Jaanuaris paranes elanike hinnang oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (saldo detsembris –8, jaanuaris –2). Endiselt on väikeses ülekaalus inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist, kuid eelmise kuuga võrreldes lisandus just madalama sissetulekuga vastanute gruppi optimistlikumat väljavaadet. Ootused sõltuvad tugevalt pere praegusest sissetulekust. Kui madalama sissetulekuga peredest (I kvartiil) ootas 22 % olukorra parenemist ja 37% halvenemist, siis jõukaima (IV kvartiili) peredest ootas paranemist 34% ja halvenemist 11% peredest.

Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid ja siin on prognoosid erinevas sissetulekuga inimeste vahel sarnasemad kui oma pere väljavaateid hinnates. Jaanuaris ootas 34% küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34% ja halvenemist kartis 20% küsitletutest. Hinnang riigi majanduse väljavaadetele on peale vahepealset madalseisu jõudnud 2012. aasta maikuu tasemel ja ületab 1 punkti võrra pikaajalist keskmist.

Suurem osa peredest (51%) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38% peredest säästmisest ja 9% elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17% ja rahalistes raskustes oli 16% vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62% ja raskustes oli 7% peredest.

 Perede rahanduslik olukord 2013. aasta jaanuaris (% vastanutest)

Kui 2011 viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis  2012. lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb.

 

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

Erply tarkvara – iga poepidaja hindamatu abimees

Mäletad, mida su ema sulle õpetas? Pese enne sööki käed, sest see on eluliselt vajalik. Kui ta õpetaks sind tarkvara valima, ütleks ta: võta Erply, sest ka see on eluliselt vajalik.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara