21. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parima kiirenduse annab kaubandus

Kaubanduses oli 2011. aastal 306 gasellettevõtet, mis on veerand kõigist gasellidest. 2011. ja 2012. aasta soosis eelkõige sisetarbimisele suunatud ettevõtete arengut.

Hulgi- ja jaekaubanduses olid need aastad soodsad ning SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe kinnitusel järgmistel aastatel suuri muutusi tulemas ei ole. “Kui, siis veidi-veidi paremuse suunas, kuna inimeste sissetulekud kasvavad. Järgmine aasta peaks kaubandusele samuti päris hea tulema.”

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Marika Merilai hinnangul võib ligi kolmveerandi Eesti ettevõtetest lugeda mikroettevõteteks, mis ongi tema arvates potentsiaalsed kiiresti kasvavad ettevõtted. “Ja ikka reeglina nii, et suurt kasvu saab näidata madala võrdlusbaasi olemasolul. Kui majanduslanguse perioodil vähenes oluliselt hulgikaubandusega tegelevate ettevõtete arv ja müük, siis nüüd paari viimase aasta jooksul majanduse elavnedes toimub selles valdkonnas ka kiirem areng.”

Olulisem on stabiilsus. Hulgikaubandus on väga lai mõiste. Merilai hinnangul võib hulgikaubanduses või vahendustegevuses üks õnnestunud suuremahuline tehing väiksel ettevõttel majandusnäitajad ühe aasta lõikes väga heaks ajada. Samas ei pruugi aastad olla vennad. Pigem on Merilai arvates oluline stabiilne jätkusuutlik kasv ja areng kui suured hüpped. “Gasell saab näidata hüppelisi kasvunumbreid mõne aasta jooksul. Suuremaks kasvades muutuvad suuremaks ka mured – kasvavad kulud, on vaja lisatööjõudu, ka muutub konkurents tihedamaks, turuolukord on teine jne,” rääkis Merilai.

Ettevõtlust mõjutavad makromajanduslikud muudatused on Merilai sõnul ühesugused, sektoriti on erinev aga nende mõjude rakendumine. “Näiteks ehituses toimivad muutused aeglasemas tempos – majanduskasvu mõju saabub hiljem ja jahtumise mõju ka, sest lepingud on pikaajalised. Kaubanduses on reageerimisaeg kiirem, muudatused nõudluse-pakkumise maastikul avaldavad kohe mõju.”

Sotsiaalmaks ahistab. Palju sõltub Merilai sõnul ka riiklikust raamistikust. “Eestis mõjub ettevõtetele ja töökohtade loomisele pärssivalt kõrge sotsiaalmaksu määr. Tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt ei kompenseeri kuidagi tööjõuga seotud makse.” Sellegipoolest toob ta esile gasellide ettevõtlikkuse, paindlikkuse ja ka selle, et luuakse uusi töökohti ning arendatakse uusi koostöövõimalusi.

 

Autor: Joosep Laik, Anu Jõgi

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757