Autor: Ave Lepik • 4. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti kinnitusel jätkus jaanuaris jaekaubanduse kasv mõõdukas tempos. Kiiremini kasvas tööstuskaupade müük, toidukaupade müügimaht suurenes mõnevõrra aeglasemalt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Karel Lemberi hinnangul on järgnevatel kuudel oodata senise trendi jätkumist ning jaekaubanduse müügimahtude kasvu püsimist aastases võrdluses 3–5 protsendipunkti juures.

Jaanuaris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 338 miljoni euroni, suurenedes aastaga 4%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 0,5%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 405 miljonit eurot, tõustes aastaga 3%.

"Jaanuarikuu sisekaubanduse kasvu võib mõnes mõttes lugeda positiivseks üllatuseks," ütles Lember. "Sel ajal oli tugevalt päevakorras elektrihinna tõus ning oleks võinud eeldada, et tarbijad säästavad rohkem järgmise kuu elektriarveteks, kuid tundub, et see hirm tarbijaid oluliselt ei mõjutanud. Ilmselt on siin oma osa ka kuuendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalgas, mis on tarbijate ostuvõimele positiivselt mõjunud." Kuna ettevõtete müügitulu kasvas aeglasemalt kui müügimahud püsivhindades, võib Lemberi sõnul eeldada, et kaupmehed pidid tarbija poodi saamiseks tänavu jaanuaris rohkem vaeva nägema ning suuremaid soodustusi pakkuma võrreldes mullusega. Samas on vaikselt alanemas ka inflatsiooniline surve, lisas Lember.

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük protsendi võrra, mis on veidi aeglasem viimaste kuude keskmisest, kuid aastatagune baas oli küllaltki kõrge ning Lemberi sõnul kasvu aeglustumine oodatud. "Samas tööstuskaupade müügimahud suurenesid püsivhindades 7% võrra, mis oli mullu neljanda kvartali keskmisega võrreldes mõnevõrra kiirem. Siin olid ilmselt põhjuseks tugevamad allahindlused, mis rohkem kliente poodi tõid," kommenteeris ta.

Lisaks tööstuskaupadele toimus jaanuaris mõningane elavnemine ka sõidukikaubanduses, kus müügimahud kasvasid aastases võrdluses 17%. Enamus kasvust tuli sõidukite ja nende varuosade müügist, remondi panus oli väiksem. "Võrreldes ülejäänud Euroopaga võivad Eesti autokaupmehed küllaltki rahul olla, kuna Eesti on üks neljast EL-i riigist, kus jaanuaris uute sõidukite registreerimine üldse kasvas," tõi Lember näite. "Samuti näitas tugevat kasvu mootorikütuse jaemüük, kus mahud suurenesid aastaga püsivhindades 8%. Ühest küljest oli siin mõjutajaks kõrge majandusaktiivsus, kuid teisalt võis tarbijaid julgustada asjaolu, et kütus oli tanklates 0,2% odavam võrreldes aasta varasemaga."

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter näitas veebruaris küll kasvu, kuid võrreldes 2011. ja 2012. aasta veebruariga jäi tase siiski madalamaks. "Aastatagusega võrreldes oli oluliselt kehvem kaupmeeste hinnang eelnevate kuude müügile. Tarbijate kindlustunne jällegi oli veebruaris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem, kuid jaanuariga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud. Aastaga on kõige rohkem paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule olukorrale," ütles Lember.

Lember prognoosib, et aasta esimestel kuudel jätkub tõenäoliselt senine kasv, kuid globaalset ebakindlust arvestades on juba suveperioodi arenguid väga keeruline ette prognoosida. "Hetkel on üheks murekohaks Soome majanduslanguse süvenemine mullu neljandas kvartalis, kuna sealse nõudluse kahanemine võib hakata negatiivset mõju avaldama ka meie majandusele," märkis Lember.