Humana juht: eraäris riigitööst suurem vastutus

Riigitöölt erafirmasse tööle suundunud endine Maanteeameti asejuht Margus Suik tunnetab äris avalikus sektorist suuremat  vastutust rahade üle.

Kasutatud rõivaste müügi ja sorteerimisega tegelevat Humana Sorteerimiskeskust asus juhtima mulluse reisiskandaaliga seotud endine maanteeameti peadirektori asetäitja Margus Suik.

Senine tegevjuht Eve Piibeleht ei soovinud enam ametis jätkata, pärast 12 aastat töötamist. 

Suigi sõnul annab talle erasektoris ja uues valdkonnas töötamine värskust ja motivatsiooni. "Huvitav on igapäevaselt õppida ja teada saada, kuidas Humanas protsessid tegelikult toimivad. Töö on palju mitmetahulisem ning põnevam, kui oskasin oodata ja hetkel olen otsusega väga rahul," kinnitas Suik.

Kõige suurema erinevusena tõi ta välja selle, et erasektoris on asjad konkreetsemad. "Siin on selged müügieesmärgid, eelarve, ressursid, millega töötasusid, arveid ja makse maksta. Ise pead igapäevaselt jälgima, et sul selleks vajalikud vahendid ikka olemas on," kommenteeri Suik.

"Riigisektoris on süsteem teistsugune," kinnitas Suik. Lisades, et seal toimuvad eelarvelised läbirääkimised, siis tuleb selle kättevõidetud eelarvega elada ning jälgida eelarve täitmist.

Loe pikemat intervjuud Humana Sorteerimiskeskuse tegevjuhi  Margus Suigiga:

Miks otsustasite kandideerida Humana Sorteerimiskeskuse tegevjuhiks ja teha elus selline kannapööre?

Usun, et inimese arengus  võibki vahel olla kasulik teha kannapööre. Kui ma enda töistele tegemistele tagasi vaatan, siis pole ma aga kindel, kas tegemist on just kannapöördega.  Pigem ehk arenguga spiraali mööda, kus ma jõudsin ringiga taas tagasi erasektorisse, kus ma kunagi oma tegevust alustasin veoautode müügiga ning kindlustussektoris.

2000. aastal tegi personaliotsingufirma Fontes mulle ettepaneku kandideerida toonase Majandusministeeriumi kaubandusosakonna juhatajaks. Õnnestus see konkurss võita ja mõned head aastad ministeeriumis töötada. Sealt edasi liikusin 2003. aasta lõpus ARKi peadirektori asetäitjaks, mis liideti 2009. aastal maanteeametiga. Nendes ametites  vastutasin erinevatel aegadel asutuse personali-, õigus-, finants-, halduse, kvaliteedijuhtimise- ja IT valdkondade ja vastavate osakondade tegemiste eest. Need erinevad suunad andsid hea pagasi erasektoris juhina töötamiseks.

Ametikoha vahetuse peale olin tegelikult mõelnud  ka varem, et kas ma ikka peaksin maanteeametist või üldse riigisektorist kunagi pensionile jääma. 2012. aasta suve alguses tulin maanteeametist ära ning oktoobris avastasin võimaluse kandideerida Humana tegevjuhiks. Enne ma Humanast palju rohkem ei teadnud, kui et olin vaid mõnes Humana kaupluses käinud. Mida rohkem ma antud teemasse ja ettevõttesse süvenesin, siis see hakkas mulle üha rohkem meeldima.

Humana puhul on tegemist nagu sümbioosiga  mitmest sektorist – nii era- kui kolmandast. Ühest küljest on tegemist kasumile orienteeritud ettevõtmisega, kes peab enda finantseesmärke täitma. Teises küljest toetame kasumi arvelt heategevusprojekte ning propageerime keskkonnateadlikku käitumist.

Lisaks meeldis mulle ka see, et Humana oli rahvusvaheline ettevõtmine. Ta on Ida-Euroopa Humana Grupi osa. Suhtlus rahvusvahelisel tasandil ja koostöö teiste riikidega on huvitav igal juhul, mis mulle lisaväärtust pakkus.

Minule annab erasektoris ja täiesti uues valdkonnas töötamine värskust ja motivatsiooni. Huvitav on  igapäevaselt õppida ja teada saada, kuidas Humanas protsessid tegelikult toimivad. Töö on palju mitmetahulisem ning põnevam, kui oskasin oodata ja hetkel olen otsusega väga rahul.

Mis on praeguse erasektori tööl suuremad erinevused riigipalgalise tööga maanteeametis?

Kõige suurem erinevus on erasektori selgem tulemuslikkusele orienteeritus. Riigisektoris on igapäevast tunnetatud finantsvastutust vähem kui erasektoris.

Erasektoris on asi konkreetsem, seal on selged müügieesmärgid, eelarve, ressursid, millega töötasusid, arveid ja makse maksta. Ise pead igapäevaselt jälgima, et sul selleks vajalikud vahendid ikka olemas on. Pidevalt tuleb jälgida enda tegevust ning vastutada selle eest, et suudad ettevõtte tulemuslikult töös hoida.

Riigisektoris on süsteem teistsugune. Toimuvad eelarvelised läbirääkimised, siis tuleb selle kättevõidetud eelarvega elada ning jälgida eelarve täitmist.

Erasektori ettevõte on paindlikum ning tervele talupoja mõistusele tuginev. Vähem bürokraatiat, poliitikat ja populismi kui avalikus sektoris. Arvan, et iga avaliku sektori töötajale tuleks kasuks, kui ta peaks mõnda aega ka erasektoris tööd tegema, et näha mündi teist poolt.

Millised on eesmärgid, mida soovite Humana Sorteerimiskeskuses saavutada?

Isiklikke eesmärke ei saa lahutada ettevõtte eesmärkidest. Olen oma ametikohale seatud  selleks, et täidaksin ettevõtte eesmärke.

Me oleme küll Eesti Humana, kuid samas oleme osa Humana Ida-Euroopa grupist ning seetõttu peame täitma ka neid eesmärke, mis on grupi poolt sisse seatud. Näiteks kui  grupi tasandil on selline kokkulepe, et Eesti sorteerimiskeskus varustab kaubaga ka Humana kaupluseid Lätis, siis see ongi normaalne koostöö ja kokkulepe, millega peame arvestama.

Eesmärgiks on ettevõtte jätkusuutlik ja tasakaalukas areng, sest Humana on Eestis tegutsenud juba 12 aastat. Humana on organisatsioonina läbi teinud suure arengu ning hüppelist kasvu ei oska lähiaastatel ette näha. Praegu tuleb täita kokkulepitud müügi- ja, annetuste eesmärgid ning olla hea tööandja inimestele.

Isikliku arengu poole pealt on hea ennast proovile panna, sest uus töö on põnev ning valdkond tuleb selgeks teha. See on mulle hetkel juba piisavaks motivaatoriks antud ametil töötamiseks.

Natuke kitsamalt võttes  sooviksin personalialasele tööle suuremat rõhku panna. Tahame oma töötajaid rohkem koolitada ja taaselustada arenguvestlused juhatajate ning keskastmejuhtidega. Ma arvan, et on oluline korra aastas eesmärgid paika panna ning aeg maha võtta ja suhelda.

Plaanis on ka kliendisuhteid arendada, viies lähiajal läbi kliendiküsitlust, et täpsemalt teada saada meie klientide soovidest ja huvidest.

Kas näete, et Humana Sorteerimiskeskuse kaupluste käive suureneb igal aastal järjest rohkem?

Kaupluste käibe poole pealt suurt kasvu enam ei näe. Praegu on kaupluste käive kasvanud keskmiselt 3-4 protsenti aastas ning poed on pigem stabiilsed kui suure  käibekasvuga.

Kaupluste arvu poole pealt suurt hüppelist kasvu ei planeeri. Kuid kui mõni kauplus hästi ei tööta, siis planeerime teda ehk üle viia mõnda teise ja paremasse asukohta. Tegemist on rohkem evolutsioonilise arenguga.

Kui suurt trendi näete kasutatud rõivaste äris?

Kindlasti näeme trendi, mille suurust aga on raske mõõta. Mingi aeg tagasi oli sedasi, et kui kaks tuttavat said kasutatud rõivaste poes kokku, siis mõlemal oli tunne, et oih, sattusin siia juhuslikult ning häbeneti seda. Praegusel hetkel on valehäbist üle saadud.

Meedia suhtumine on selles osas muutunud positiivsemaks ning kui ka arvamusliidrid ütlevad, et miks kulutada rohkem raha kui saad kasutatud rõivaste kauplusest tunduvalt soodsama hinnaga korraliku rõivaeseme, siis eks see muudabki suhtumist ja trende.

Kui palju plaanite laieneda lähiaastatel (5 aasta perspektiivis)?

Meil kinnitatud viie aasta plaani ei ole, et kuhu peame jõudma. Pigem on  hetkel aasta plaan, mida parasjagu tegema ja täitma peame.

Humana grupp laieneb hetkel näiteks väga aktiivselt Ukraina turul, aga Eestis on see tormilise kasvu periood juba läbi elatud.

Kui suur osa kasutatud rõivastest läheb ümbertöötlemisele ning kui palju sellest kauplustes ära realiseerub.

Humana liikmesorganisatsioonidele Aafrikasse saadame rõivaid keskmiselt kord nädalas ning aastane kogus 2012 oli 1930 tonni.

Ümbertöötlemisse ning ekspordiks teistesse riikidesse läks 4500 tonni rõivaid aastas.

Eelmisel aastal müüdi Eesti ja Läti kauplustes kokku 12% kõigist sorteeritud rõivastest. Kaup, mis jäi kauplustes müümata see annetatakse erinevatele koostööpartneritele humanitaarabiks sotsiaalkeskustesse, kes viivad kauba ise ära.

Meie anname hea meelega kõik ära, sest nii saame aidata ja sedasi on säästlikum, kui lihtsalt viia prügimäele.

Miks on Humana kauplustes võrreldes teiste kasutatud rõivaste äriga kõrgemad hinnad, mis on kohati võrreldavad tavakaupluste omadega?

Humana hinnapoliitika on välja kujunenud sedasi, et igal kauba ja- kvaliteedigrupi lõikes on hinnavahemik ning kaupluse juhataja paneb konkreetsele asjale kindla väärtuse.

Hinnapoliitika on Humanas tsükliline. Kaubavahetuse alguses on toodete hind kõrgem ning kindlal perioodil hakkab toodete hind langema, kuni lõpuks on hind langenud 1 euroni.

Seetõttu pakub meie hinnapoliitika erinevatele kliendigruppidele midagi. Esimestel päevadel on müük kõrge just kallimate kaubagruppide osas, siis tekib kergelt madalam periood ning kui kauplustes on soodushinnaperioodid, siis müük tõuseb jälle.

Kui vaadata eelmist aastat, siis toote keskmine tükihind oli madalam, kui aasta enne seda. Tegeleme pidevalt sellega, et leida toodetele õige hind. Ja me ei saa unustada, et oleme siiski ka äriettevõte, kelle eesmärgiks on pakkuda inimestele tööd ning teenida kasumit, et suuta teha kokkulepitud annetused ja maksta vastavad maksud.

Kui taaskasutatavat eluviisi Te ise elate?

Jõudumööda. Enda kohta võin öelda, et Humana poes olen ka ennem käinud ja riideid ostnud.

Sugulaste ja peretuttavate ringis on ju kogu aeg toiminud näiteks lasteriiete vahetus ja lõpuni ärakasutamine.

Tingimata ei pea ostma igal aastal uut tehnikat ja autot. Plastik- ja klaaspudelid viime taaraautomaati ning poes käin samuti riidest kotiga.

Eks need ole need väikesed killud, millest elu koosneb ja tervik moodustub. Jõudmööda üritan seega taaskasutada asju ning mitte tarbida tooteid üle.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

SALONSHOP BALTIC OÜ otsib TURUNDUSJUHTI

Salonshop Baltic AS

31. detsember 2018

Tarkvara

RTT kaasaegne kassatarkvara

Kassatarkvara oluliseks eesmärgiks on pakkuda kliendile kiiret ja mugavat teenindust. Suureks trendiks on saanud mobiilsus ehk tarkvara saab kasutada ka nutitelefonis või tahvelarvutis. Loe lähemalt, mis on kassatarkvara valikul oluline ning milliseid eeliseid annab RTT kassatarkvara.

AccountStudio - lihtsalt kohandatav terviklik äritarkvara

Äritarkvara, mida on võimalik kohandada erinevate nõudmiste ja tegevusaladega väike- ja suurettevõtetele. Tarkvara liidestab ettevõtte e-poe nii, et tehingud e-poes kajastuvad ilma valu ja vaevata nii laos kui ka raamatupidamises.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara