Autor: Maarit Eerme • 28. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust – ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenus saab olema kättesaadav ka neile, kel kodu lähedal apteeki pole,“ sõnas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp. „Lisaks saab internetiapteegist privaatselt tellida kaupa, mida apteegijärjekorras on ehk pisut piinlik küsida.“

Nõuete kehtestamisel on võimalikult palju järgitud samu põhimõtteid ja sarnasust ravimite väljastamisega tavaapteegist patsiendi kohalolekul. „Kuna internetiapteeki saavad pidada ainult tava¬apteekide omanikud, kel on olemas ka vajalikud teadmised ja oskused, siis on tulevased internetiapteegid praeguste jaeapteekidega kvaliteedilt samaväärsed. See tähendab, et internetiapteegi teenuse juurde kuulub ka kohustus tagada patsientide nõustamine enne ostu,“ täpsustas Sepp.

Vastu võetud seadusemuudatused sätestavad kehtivas õiguses seni puuduva ravimite kaugmüügi mõiste ja annavad üldapteegi tegevusloa omajale õiguse teostada inimtervishoius kasutatavate nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite ja veterinaarias kasutatavate käsimüügiravimite kaugmüüki.

Retseptiravimite müügi eeltingimuseks kaugmüügi korral on nõue, et retsept on elektroonilisel kujul välja kirjutatud ja retseptikeskuses salvestatud.

Seadusemuudatuste kohaselt peab internetiapteegi teenuse osutaja tagama ühesugused müügi- ja tarnetingimused, sealhulgas kättetoimetamistasu vastavalt kättesaamisviisile (näiteks kulleriga või pakiautomaadist) kogu Eesti territooriumil.

Muudatuste kohaselt tuleb internetiapteegil tagada ravimite kohaletoimetamine hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, ravimite kättetoimetamistasu ei tohi sõltuda ravimi nimetusest, maksumusest ega saadetiste arvust tellija kohta. „Ravimite kättetoimetamiseks lisandub küll ostusummale väike tasu, kuid ravimitele spetsiaalselt järele sõitmine on samuti kulukas,“ tõdes Sepp.

Internetist ravimite ostmine on Sepa hinnangul hea võimalus näiteks üksikvanematele, kes ei saa haige lapse kõrvalt ise apteeki minna. „Samuti on internetiapteegist abi kindlasti üksi elavatele eakatele inimestele aga ka neist eemal elavatele lastelastele, kes saavad oma vanavanematele ravimeid osta ja neile kulleriga koju saata – siis pole vaja muretseda, kuidas vanainimene libeda või külmaga või suisa haigena apteegis käidud saab.“

Lisaks kaitsevad seadusemuudatused tulevikus patsiente tõhusamalt võltsravimite eest, kuna seadus sätestab võltsitud ravimi mõiste ja regulatsiooni võltsitud ravimite leviku tõkestamiseks.

Teiste riikide statistika järgi on interneti kaudu ravimite müümine ja nõustamine pigem lisavõimalus ega asenda enamikule apteekriga silmast silma nõustamise vajadust. Näiteks Saksamaal müüakse vaid 0,5 protsenti ravimitest internetis.