Autor: Väinu Rozental • 2. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Vaieldamatult on Tallinnas müük stabiilsem,“ kinnitas Gross. „See on selgelt tunda, et maal elavad inimesed tunduvalt kehvemini. Kuu alguse ja kuu lõpu käibe vähenemine on maapoodides selgelt tunda. Kui inimestel raha ei ole, siis ostetakse ainult leiba-piima ehk kõige tavalisemat ja odavamat.“

Grossi andmeil on neil praegu Tallinnas 11 poodi ehk iga neljas nende ketti kuuluv pood asub pealinnas. Esimene pood Tallinnas avati 2004. aastal.

„Tunnistan, et algul ma ei kujutanud ette, et Tallinna ostujõud on oluliselt tugevam,“ lausus Gross. „Samas ega Tallinna nii väga lihtne pole ka kippuda. Suurte keskustega konkureerimiseks ei jätku meil jõudu. Ma pean ikka lähikaupluste nišši jälgima.“

Äripäev küsis täna ettevõtjailt, kuidas neid mõjutab rikkuse koondumine Tallinna. Küsimuse ajendiks on Äripäeva esmaspäevane kaanelugu, mis näitab Eurostati andmetele toetudes, et tallinlane on juba peaaegu sama rikas kui keskmine soomlane.

„Ma ei usu, et tallinlane on rikkuse poole pealt soomlasega samal pulgal, pean seda omamoodi aprillinaljaks,“ lausus Gross. 

„Sellesse, et rikkus Tallinna koondub, ei ole midagi teha,“ möönis Gross. „Ikka on rikkamaid piirkondi. Mis me siis tegema peaksime, hakkama pidurdama neid piirkondi, mis kiiremini ja paremini arenevad. Seda kindlasti mitte. Ma arvan, et see poliitika on õige, et hoopis vaesemaid piirkondi järele aidata.“