Autor: Silja Oja • 6. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis kasutab internetti 78% elanikest (794 000 in), internetipanka regulaarselt 68% elanikest ja interneti teel ostmist on katsetanud 62% elanikest. Samas uuringust selgub, et  sel aastal ulatub internetikaubanduse käive Eestis prognoositavalt vaid 2,2%-ni (107 milj €) kogu jaekaubanduse oodatavast käibest (4770 milj €). Siin on selgelt näha, et võrreldes interneti kasutusharjumusega on internetis tehtud kulutuste osakaal ebaproportsionaalselt madal.

Eesti internetikaubanduse suurem potentsiaal seisab nö tammi taga ja ootab, et netipoed pakuksid paremat ostlemiskogemust kui kaubanduskeskused ja väikepoed. Sarnase internetilevikuga riikidel on võrreldes Eestiga netikaubanduse osakaal kordi suurem, nt Inglismaal 13%, Saksamaal 10%, Taanis 9%, Rootsis 8%.

Eesti Uuringukeskuse analüüsist selgub, et 54% Eesti internetiostudest tehakse välismaistel veebilehtedel, mis viitab sellele, et mitmed välismaised netipoed pakuvad paremat ostukogemust kui kohalikud. Netipoest ostja ootab mugavust, suurt valikut ja jaekaubandusest odavamat hinda. Lisaks tavapärasele netipoe mugavusele nagu järjekordade, rahvarohkete kaubanduskeskuste ja kohalemineku vältimine, ootavad internetist ostjad kõike seda, mis võimaldab toodete ja teenustega arvuti või telefoni kaudu põhjalikult tutvuda samamoodi nagu see toimuks tavapoes toodet käes hoides. Samuti soovitakse koheselt saada vastuseid küsimustele nagu tavapoes on võimalik müüjaga konsulteerida.

Kui müüdavaga tutvumise ja müüjaga suhtlemise võimalus on tavapoega sarnane, on võimalik hakata tavapoest paremat ostukogemust pakkuma. Pakutav lisaväärtus peab olema piisavalt suur, et kompenseerida toote kohaletoimetamiseks kuluvat aega võrreldes tavapoega, kus toote saab kätte koheselt peale maksmist. Vajalikuks lisaväärtuseks soovitavad netikasutajad tavapoega võrreldes suuremat valikut ja soodsamat lõpphinda. Internetist ostjad saavad aru, et netipood hoiab kaubanduspinna pealt kulusid kokku ja ootavad ka sellevõrra soodsamaid hindu. Selleks, et ei peaks liiga palju aega kulutama soovitava kauba või teenuse otsimiseks erinevatelt veebilehtedelt ja oleks mugavam osta, kui tavapoest, soovitakse ka suuremat kaubavalikut.  

Eesti Uuringukeskuse analüüsist selgub, mille järgi internetikasutajad ostuotsuseid teevad ja seda erinevate toote ja teenusegruppide lõikes.

NB! 14. juunil toimub Kaubanduse klubi Elionis "Kuidas panna e-pood ja tavakauplus üksteise müüki täiendama?". Kus Elioni e-kaubanduse ärijuht Jaanus Reinsalu räägib Elioni näitel, kuidas nad on saanud enda  e-poe ja tavakaupluse heale koostööle. Lisaks räägib veebiagentuuri Fenomen loovjuht Andres Laaspere ja analüütik Rain Benrot, et milline on kasutajasõbralik e-pood ja kuidas saab selle kaudu klientidele teha lisamüüki.

Vaata täpset KAVA ja tule osalema, sest veel mõned kohad on saadaval.

NB! 11. - 12. septembril Tallinnas toimuval Eesti Internetiturunduse Aastakonverentsil BEST INTERNET 2013 käsitletakse e-kommertsi teemat põhjalikult: Soome turundusagentuuri Hasan & Partners CEO ja loovjuht Eka Ruola tutvustab digitaalse müügiplatvormi Kiosked.fi case study ja Briti e-kaubanduse konsultant Ian Jindal räägib e-kommertsi trendidest maailmas. Vaata Best Interneti KAVA ja tule osalema!