Autor: Rivo Sarapik • 17. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2012. aastal kõigil tegevusaladel. Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam ehituse tegevusalal (10,8%) ja brutotunnipalk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (11,3%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,6% ja 2,3%). Jae- ja hulgikaubanduse keskmine brutokuupalk oli 840 eurot.  

2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1203 eurot ja tunnis 7,98 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 5,8% ja tunnis 5,7% 2011. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2012. aastal kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (vastavalt 10,6% ja 10,7%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,7% ja 2,3%).

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal avalikus sektoris 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.