Autor: Aira Tammemäe • 28. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ross armastas varem mõtet, et karta tuleb mitte suuri väljaminekuid, vaid väikseid sissetulekuid. Järgmise aasta plaane tehes ta enam nii ei arva. „Nüüd tuleb pöörata palju suuremat tähelepanu tööjõu, tehnika ja kinnisvara efektiivsusele ehk üritada vähendada väljaminekuid ja seda nii, et mitte kahjustada sissetulekuid,“ räägib Ross muutunud fookusest 2014. aasta äriplaanile mõeldes.

Samas on Rossi sõnul teenindusorganisatsioonide kõige põletavam probleem leida kvalifitseeritud ja inimeste teenindamisest motiveeritud töötajad, kes saaksid aru, et palka maksab klient.

„Palgad peavad tõusma kogu Eestis, siis meie kliendid toovad raha juurde ka teenindussektorisse ja koos ostukorvi kasvuga on reaalne ka palkade tõus meie sektoris. Mingit muud lahendust sellele mina küll ei näe,“ vastab Ross küsimusele, kas teenindussektoris peaksid palgad tõusma.„Kindlasti me peame aastal 2014 palku tõstma kaupluste ja logistikakeskuse töötajatele.“

2011. aasta oli Rossi sõnul edukas oma 15% tõusuga peale ränka 35% kukkumist aastatel 2008-2010. Kõik tundus tema sõnul jälle ilus olevat, kuid 1,5% kasv mullu ja hetkeseisuga ka tänavu, pani Rossi sõnul jällegi tõsiselt mõtlema, kuidas edasi. Ta näeb probleemi selles, et kulude kasv eelmisel ja käesoleval aastal ületab mainitud 1,5% ja seda esmajoones  elektri, kütuse ja palkade kasvu tõttu. 

Mis täna ettevõtjat Eesti majandusruumis kõige enam ärritab või pahandab?

Kogenud ettevõtjana  katsub Ross ärritusest ja pahandamisest hoiduda, aga mõningaid asju võiks tema hinnangul paremini korraldada küll.„ Üks asi mida tuleks ette võtta on järjekorrad lasteaedadesse. Me remondime ja ehitame ministeeriume, kasarmuid ja muid ametihooneid, mis on ette nähtud täiskasvanutele sadade miljonite eest ja samas ei suuda remontida ja ehitada lasteaedu, et tuhanded emad saaksid rahuliku südamega käia tööl sest nende lapsed on hoolitsetud ja ka kasvatajad tunneksid rõõmu lapsesõbralikust keskkonnast ning ühiskonna tähelepanust,“ avaldab Ross arvamust ja pakub välja, et valitsus võiks enne valimisi kuulutaks välja moratooriumi . „Enne kui on remonditud viimane kui lasteaed ja ehitatud uusi ning kaotatud järjekorrad, siis enne seda ei eraldata raha ühegiministeeriumi ega ametihoone remondiks või uute ehitamiseks,“ pakub Ross selle moratooriumi sisuks.

Jüri Ross esineb 25. septembril Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan 2014".