Autor: Rivo Sarapik • 2. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järjest kiirenev reaalpalga kasv on olulisel määral suurendanud sisekaubanduse käivet, mis on tänavu esimese seitsme kuuga kasvanud keskmiselt 5%, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Selle tulemusel ollakse müügimahtudelt jõudnud juba buumiaja tasemeteni ning lähiajal ilmselt need ka ületatakse (juuli jaemüügimaht püsivhindades moodustas 99% seni parimaks olnud 2007. aasta juuli müügimahust).

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4%, mis on viimaste kuude keskmisest kiirem. Toidukaupade hinnatõus on püsinud tänavu küllaltki stabiilsena ning suuri hüppeid ei ole toimunud, mistõttu on ka tarbija julgemaks muutunud. Hinnastabiilsust aitab hoida maailmaturu olukord, kus toiduhinnad on keskmiselt mullusest madalamad. Suuremaid looduskatastroofe ei ole olnud ning hinnahüppeid põhiliste kaubagruppide osas ei ole samuti toimunud.

Tööstuskaupade müügis oli väga hea kuu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 17%. Antud segmendis on väga tugev olnud terve esimene poolaasta. Samas on oluliselt nõrgem olnud tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kus mahud kahanesid aastaga 3% ja seda juba teist kuud järjest.

Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud kasvasid juulis 5%, mida on küll mõnevõrra vähem kui eelmistel kuudel, samas oli baastase väga kõrge (mullu juulis kasvas sõidukikaubandusettevõtete müük 52%). Mootorikütuse müügimahtude kasv aeglustus samuti 1%-ni aastases võrdluses. Kuna kütuse müük on üheks majandusaktiivsuse indikaatoriks, võib öelda, et hoolimata kütuse hindade püsimisest mullusega samal tasemel ei ole majandusaktiivsus aastaga oluliselt tõusnud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi augustis võrreldes aastatagusega samale tasemele. Müük viimasel kolmel kuul oli veidi nõrgem kui mullu, kuid kaubatellimused järgmiseks kolmeks kuuks olid paremad. Samas oli tarbijate kindlustunne juulis aastatagusega võrreldes paari punkti võrra parem. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud riigi majanduslikule olukorrale, kuid paremaks hinnati ka enda majanduslikku olukorda nii praegu kui ka tulevikus.

Tänavu juulis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 417 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 494 miljonit eurot, kasvades aastaga 6%.