Autor: Marta Jaakson • 9. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pastarus märkis, et kui vaadata mitte ainult Eestit, vaid maailma, siis nüüd ja täna oleme kummalises seisu kus ühtegi uut trendi ei ole. „Trend on see, et midagi uut pole öelda. Moel või teisel korratakse vana asju. Me oleme kahevahel olekus kus me ei suuda otsustada kuhu asi edasi liigub ja me ei julge eksperimenteerida uute totakustega,“ rääkis ta.

Rohkem kui varem on tema sõnul elevil kaupmehed selle osas, mis juhtub e-kaubandusega ehk tellimuskaubandusega. Kaupmehed on ootusärevad, kas nüüd on kätte jõudnud aeg, kus toimub kaua oodatud läbimurre.

Aastaks 2018 sulgeb Suurbritannias uksed umbes 62 000 jaekauplust, mis on tagajärg e-kaubanduse osakaalu kasvule 21%ni kogu jaekäibest. "Eesti kaupmehed ei näe Eestis selles osas mingeid muutusi, et lähema 5 aasta jooksul võiks midagi juhtuma hakata," rääkis Pastarus.

Pastarus rõhutas, et täna on jaekaubandusturul ebakindluse kindel olukord. „Me oleme kaubandusmaastikul, kus me oleme justkui saavutanud stabiilsuse ent me ei tea, mis juhtub järgmisena,“ ütles ta.

Tänane tarbija ei kaalu igat ostu, on ratsionaalne, teeb valikuid põhjalikult, ent Pastaruse hinnangul on küsimus selles, mis toimub tarbija sees - miks ta selline on ja kuidas ta käitub. Klient soovib võimalikult soodsalt kvaliteetset kaupa, seejuures meeldivat ostukeskkonda ja suurepärast teenindust. „Me ei suuda tarbija vastuolulisi soove rahuldada,“ nentis Pastarus, et kauplejad on keerulises olukorras.

Täna on keskmine osturetke kestus on lühem, klient käib harvem poes, ent on valmis kulutama lühema aja jooksul rohkem raha. See tähendab, et inimesed teevad oma osturetke eelistuste alusel ning kui kaupmees ei ole kliendi eelistuste hulgas on see kaotus. „Ärge unustage, et iga kord kui ta sisse astus, muutub see üha rariteetsemaks ning seda peab ära kasutama,“ rõhutas Pastarus.

Hind ei ole enam peamine. Esimest korda üle hulga aja julgesid eksperdid Pastaruse sõnul kirja panna, et kliendid mõtlevad ka muule kui odav hind. „Kas te kujutate ette, et kolm või viis aastat oleks keegi seda dogmat kanda, mingi kuutus on tänaseks toimunud ja hind ei ole enam peamine,“ ütles ta.

Kliendilojaalsus programmidesse Pastarus ei usu. „Ära kaotada ei saa, aga ega nad ei tööta ka. Kui me eelmistes punktides ei teadnud kindlat suunda, siis see on lähiaastate üks suur väljakutse,“ hindas ta.

E-kaubanduse ehk tellimuskaubanduses saab number üks. Pastarus rääkis, et revolutsiooni ootuses on oldud juba aastaid ent läbimurret toimunud ei ole, mis tõttu on ootus ikka õhus. Ta ennustas, et revolutsioon tellimuskaubanduses jääb 2014 ja 2018 aasta vahele igal juhul.

Pastarus on arvamusel, et ärimahud kaubanduses kasvavad. Tellimuskaubanduse läbimurre võib tulla ootamatult. Ta nentis, aga, et iga ärimees peaks hoolimata igasugustest uuringutest oma asja tegema. „Ära usu kõike, mida nad räägivad, keskendu faktidele ja tee oma asja,“ ütles ta.

Urmas Pastarus on viimased 5 aastat olnud ettevõtja ja konsultant, kelle tegevusvaldkonnaks on kontsepti ja teenuste disain kaubanduses ja teeninduses. Eelnevalt on ta töötanud arendusdirektorina nii Tallinna Kaubamajas, Reval Hotelligrupis kui ka panganduses.

Pastarus märkis, et tugines muuhulgas enda, juba kolmandat korda läbiviidud uuringule, milles osales 17 Eesti kauplejat. Ta nentid, et tegemist ei ole tõsiteaduslik uuringuga, küsimused esitati vabas vormis, ning tehti subjektiivne valik subjektiivsetest arvamustest.