Eesti 5 kuumemat kaubandustrendi

Kui ühelt poolt jõuab klient veebis ostlemise tõttu kohati vähem poodi, siis teisalt tuleb kauplusepind inimese kohta üha enam juurde.

Äripäev uuris, millised on kogu selle paisumise taustal tulisemad kaubandustrendid Eesti kaubandusmaastikul?

*E-kaubanduse pealetung

Praegu ostab keskmine eestlane internetist veel kaks korda vähem kui keskmine eurooplane, kuid see nišš kasvab kiiresti, rääkis Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai. Tema sõnul on "online-ostlemisele kaasa aidanud ka pakiautomaatide võrgu laienemine, mis ostuprotsessi mugavamaks teeb." Ka tehnikakaupluste keti Photopoint omanikfirma Nordic Digital juht Urmas Kiisk märkis, et e-kaubandus on trend kogu maailmas. "Viimastel aastatel on e-kaubandus Eestis hoogustunud, aga arenguruumi on veel palju, võrreldes e-kaubanduse osatähtsusega teistes Euroopa riikides."

Colliers International partner Margus Tinno märkis, et Eesti kaubandus ise uusi trende ei loo vaid "sörgib muul maailmal, eelkõige Euroopal sabas". "Euroopas on e-kaubanduse eeskäija Ühendkuningriik, kus selle osakaal on umbes 13% ning tugeva ja kasvava trendiga on ka Põhjamaad (8% - 9%), mis kaudselt ka meile mõju avaldavad," selgitas ta.

Ka Selveri keti juht Andres Heinver usub, et just e-kaubandus on tulevikuäri. "Müüme suure osa Selveri Köögi toodangust e-poe vahendusel ning tõenäoliselt laiendame pikas plaanis e-äri veelgi," märkis ta. Aastatagusega võrreldes on Selveri e-poe käive kasvanud üle 25% ning Heinveri sõnul on siin rolli mänginud nii mugava mobiiliveebi loomine kui ka turundustegevus ning tootekataloog.

*Tööjõudu napib

Kaubandus, mis on Eestis üks suurimaid tööandjaid, ning kus jae-, hulgi ja mootorsõidukite müümises kokku on hõivatud keskmiselt 82 000 inimest, seisab silmitsi tööjõu nappusega. "Viidatud probleem on terav just kaubanduses, sest siin on müüjate, kassapidajate, klienditeenindajate arv üle 22 000 ja loeb iga töökäsi, sest masinad seda tööd ei tee," kinnitas Kaupmeeste liidu juht Marika Merilai. Tema sõnul on 2010. aastaga võrreldes kasvanud jaekaubanduses hõivatute arv 3000 inimese võrra "ehk majanduslanguse perioodil kaotatud töökohade arv on taastunud ja seoses uute kaupluste avamisega on töökohti ka juurde tulnud.

Selveri keti juhi Andres Heinveri sõnul peab kaupmees tööjõuturu praegust seisu arvestades olema atraktiivne, paindlik ja loov, et häid inimesi endale meelitada ja enda juures hoida. Nii Merila kui Heinver peavad tööjõuturu sellise olukorra põhjuseks peamiselt demograafilisi tegureid. "Noori inimesi tuleb tööturule aasta-aastalt aina vähem, ning palju on ka neid noori, kes lahkuvad kas ajutiselt või jäädavalt Eestist," ütles Heinver. Seda, et näiteks H&Mi tulekul kaubanduse tööjõuturule rohkem mõju oleks, kui ükskõik millise teise keti tulemisel, Merilai ei usu. Ka Photopointi omanikfirma Nordic Digital juht Urmas Kiisk tunnistas, et tööjõu kättesaadavus on viimasel ajal raskem, kuid ta ei osanud hinnata, kas sellel on mingit seost suurte rõivakettide tulemisega Eesti turule või mitte.

*Kauplemine koondub keskustesse

Kaubanduskeskus on endiselt eestlase eelistatuima ostlemiskoht. Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai ja Colliers International partneri Margus Tinno arvates on kaubanduskeskuste arengus ja eelistamises tõenäoliselt oma osa mängida meie kliimal. "Katuse all ja tuule eest varjus on ikka mugavam ostelda kui tänaval," lisas Merilai. Ka ei ole mõlema sõnul lähiajal näha, et selles osas Eestis või Euroopas midagi muutuma hakkaks. Nii Merilai kui Selveri keti juht Andres Heinver toonitasid, et kaubanduskeskuses olev kaupmees peab võitlema kliendi tähelepanu nimel ning olema samal ajal osav planeerija, pakkudes kliendile igapäevase toidu kõrval head veini, gurmeeampsusid, šampooni ja  kummikuid. Kaubanduskeskuses annavad Heinveri sõnul toidupoele lisaväärtuse ka kõrval asuv apteek, lillepood ja muud teenusepakkujad.

Tinno sõnul peavad uued kaubanduskeskused eristumise eesmärgil praegustest teistsuguse kontseptsiooniga turule tulema. "Kaubanduskeskused on ka mujal muutumas enam vaba aja veetmise kohaks. Kaua me näiteks käime kinos ainult kesklinnas!?," küsib ta.

Trendi võimaliku varjukülje toob välja Merilai: "Kaubanduse kontsentreerumine tõmbekeskustesse võib vähendada maakaupluste ja üksikpoepidajate müügimahtusid. Samas sunnib see kaupmehi leidma lahendusi eristumiseks ja kliendile sobiva kaubavaliku pakkumiseks. Miks mitte ka kohalike tootjate toodangu müügiks."

*Uusi pindu tuleb juurde

Uued kaubanduspinnad ja laienemised on sel aastal ja tuleval aastal tähelepanu keskpunktis nii uute kaubanduskeskuste kui ka olemasolevate juurdeehituste või ka lihtsalt uude asukohta ehitatud tuntud jaekettide näol. "Viimane uus kaubanduskeskus oli Ülemiste keskus 2004. aastal, ehk juba pea 10 aastat tagasi. Vahepeal on toimunud edukalt Rocca al Mare ja Kristiine keskuse laienemine ja tulnud ka Solaris, mis aga siiski suurtega otseselt ei konkureeri," selgitas Colliers International partner Margus Tinno ja lisas: "seega on ka näiteks Ülemiste keskuse laienemine paratamatu - keskus lihtsalt peab olema oma suurusega konkurentsis." Päris uued keskused nagu Pro Kapitali keskus Ülemistel ja ELL'i Panorama City Lasnamäel lisaks Tinno hinnangul turule praeguste mahtude juures umbes 30% ulatuses kaubanduspinda.

*Uued tulijad panevad pingutama

Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai sõnul rikastab uute kaupluste ja kettide nagu H&M või Debenhams tulek Eestisse kohalikku kaubandusturgu ja toetab turismi. "Konkurents tihedal turul annab tõuke uuteks väljakutseteks ja sunnib leidma uusi innovaatilisi lahendusi, mis ostuprotsessi mugavamaks ja kiiremaks teevad". Seda, et H&Mi või Debenhamsi tulekul Eesti kaubanduspindade rendihindadele üldiselt mõju oleks, Tinno ei usu.

Osale arutelus

  • Kadrin Karner, Ave Lepik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Tarkvara

8 põhjust, miks valida PilveNAV

PilveNAV on veebipõhine ja kuutasuline majandustarkvara arenevale ettevõttele, mis kasvab koos ettevõttega. Tarkvara on saadaval valmislahendusena ja taskukohase hinnaga.

Excellent pakub laoettevõtetele terviklikku lähenemist

Pidevalt suurenevate tegevusmahtude ja keerukate tarneahelate tõttu on oluline, et ettevõtte fookus püsiks põhieesmärgil ja ei varjuks tehniliste tegevuste taha. Ettevõtte eri funktsioonide ja osakondade tegevus peab käima käsikäes, sealhulgas raamatupidamine, müük ja laohaldus. Laoarvestus peab kajastuma ka finantsnäitajates ja vastupidi. Kuidas seda lahendada, räägib Excellent Business Solutionsi vanemkonsultant Eva-Mai Saard.

Statistika

E-KAUBANDUS

Teabevara