Autor: Triin Tabur • 23. oktoober 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas apteegid on liiga tugevalt hulgimüüjatega seotud? 

Meditsiiniuudised arutles 22. oktoobril ilmunud lehes apteekidega otseselt mitte seotud tervishoiuekspertidega, kas ravimipoodide seotus hulgimüügifirmadega on Eestis paratamatus või on kujunenud olukord pigem taunitav ning vajaks muutmist.

Äripäev kirjutas septembri keskel, et proviisoritele kuuluvad apteegid on sunnitud kasutama ravimite hulgimüüjatega seotud kaubamärke ning kohati ka ostma neilt kindla summa eest kaupa, et vastutasuks saada konkurentsivõimelise hinnaga toidulisandeid.

Elva haigla nõukogu esimees ja ravijuht Peeter Laasik leidis, et ravimite hulgi- ja jaemüük peaksid olema võimalikult selgelt  teineteisest eraldatud. "Hetkel on ravimite müük väga kindlalt koondunud kahe gigandi kätte, kes sisuliselt  dikteerivad  hindu ja viivad kasumeid off-shore firmade kaudu maksuvabalt Eesti riigist välja," sõnas Laasik.

Kiire ja realistlik lahendus oleks tema sõnul alandada turgu valitseva seisundi määra seaduses seniselt 40%-lt  näiteks 20% peale. "See on väga selge  konkurentsi tugevdav meede, millest praegused võimuerakonnad peaksid  ideoloogiliselt olema huvitatud," ütles ta.

"Samas ma ei karda, et senised  tegijad turult kaoksid, neil on siin hea kodune olla," lisas Laasik.

Tervishoiuekspert Peeter Mardna leidis, et kui vaadata apteeki kui tavalist äriettevõtet, kes taotleb kasumit, on hulgimüüjaga seotus kasumi nimel vajalik. "Kui apteek on ravisüsteemi osa, siis väljaspoolne survestamine seotuse kaudu hulgifirmadega on taunitav. Sõltumatus annab parima võimaluse tagada patsiendi tegelike vajaduste rahuldamise," ütles Mardna.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud-lektor Alar Sepa sõnul on apteegid ja hulgimüüjad juriidiliselt ka praegu justkui lahus, kuid tegelikult on apteekide ketil ja hulgimüügifirmal üks omanik, tal on lihtsalt erinevad firmad, ja seega on nad omavahel seotud.

"Kui praegune olukord legaliseerida, siis on tegu teemaga, mis pakub kindlasti huvi konkurentsiametile," sõnas Sepp. "Näiteks kuskil Eestis on apteek, mis ei ole apteegi ketti kuuluv, kuid ta kasutab silti Apotheka, et saada sooduspakkumisi ja apteegi arvete tasumiseks pikemaid maksetähtaegu," selgitas ta. 

Seotus apteegiketiga annab apteegile Sepa sõnul hulgifirma soodustused, mida saab kasutada pakkudes igakuiseid soodustusi. "Kui ta nii ei teeks, siis sureks ta lihtsalt välja. Sellepärast ongi varem apteekritele kuulunud apteegid müüdud ära kettidele," sõnas Sepp.

 

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757