Autor: Maarit Eerme • 7. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie jaoks on esmane toidu ohutus. Kui jääb ressurssi üle, siis tegelema ka tervislikkusega,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Toiduliidu ümarlaual. „Midagi pole teha. Riigi rahakott on üks.“

Ümarlaual osalenud toitumisvaldkonna eksperdid leidsid, et tarbijate teadlikkus tervislikust toitumisest on madal ja selles ei saa süüdistada tootjaid. „Kui teavitust teha, siis peab see olema süstemaatiline ja pikaajaline,“ rõhutas Premia juht Katre Kõvask. „Soomes näiteks kestis mitukümmend aastat südame- ja veresoonkonna haigusi puudutav kampaania, mille üks osa oli toitumine. Kui aga ministeerium ütleb, et raha ei ole, siis tekib küsimus, et milles seisnevad riigi prioriteedid?“

Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on liit juba aastaid läbi viinud eri tootekategooriate alast teavitustööd. Just äsja sai ka täiendust veebileht tunnetoitu.ee, mis selgitab tarbijatele, kuidas üks või teine toiduaine valmib, alates tooraine valikust kuni toitumisalaste põhitõdedeni. „Me ei oota, et riik kedagi toetaks või doteeriks, aga riigi roll on oluline fooni loomiseks, et tarbijad oskaksid poes valikuid teha. Ma ei saa nõustuda sellega, et toojad määravad tarbija eelistuse. Ükski tootja ei saa lubada toodet, mida ei osteta. Meil on tohutu hulk töögruppe ja lehekülgede viisi pabereid, aga mis sellest tarbijale lõppkokkuvõttes kasu on, kui tarbija silte ei loe ja kaubavalikus orienteeruda ei suuda.“

Potiseppa sõnul on kõikvõimalikke määrusi ja ettekirjutusi nii palju, et neid ei suudeta enam pakendile ära mahutada. „Euroopa Liidust tuleb pidevalt hulk regulatsioone, mida tootjad usinalt täidavad, see aga tekitab uue probleemi – tarbijad ei saa enam pakenditest aru.“

Perearst Anneli Talviku sõnul ei ole suur hulk inimesi valmis toitumisalase info vastu võtmiseks. „On sadu tuhandeid, kes surevad ülekaalu, alkoholismi ja muudel põhjustel,“ lisas Talvik. Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on probleem selles, et infot on kohati isegi liiga palju – inimestel tekib palju hirmusid ja pole ühtegi kompetentset struktuuri, kes seda kummutaks. „Leida adekvaatseid inimesi toidust rääkima on tohutult raske,“ tõdes ka Tervise Arengu Instituudi spetsialist Anneli Sammel. „Kahju, et meil on nii vähe teadlasi, kes toitumisteemadel sõna võtavad.“

Selveri juhi Andres Heinveri sõnul ei saa öelda, et teavitustööd oleks vähe tehtud. „Ainult kurt ei ole midagi kuulnud – kaua me seda surnud kassi ikka üle aia peame loopima. Laseme rahulikult sellel põlvkonnal kasvada, kelle kodused toitumisharjumused ka eeskuju näitavad.“