Autor: Ken Rohelaan • 19. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Reklaamikeel ei ole päris meie kõnekeel," ütles Jõesaar. "Aga siiski me ei usu kõike sõna-sõnalt, mida reklaamis öeldakse. Parim, esimene, kindlaim, suurim - kõik need mõisted. Me võiksime olla korrektsed."

Jõesaare sõnul võib auto ostmisel palju sõltuda ka usust nii müüjasse kui keskkonda, sest tugeva aluse paneb usaldusväärsus. Autoturul on kultuuriruumi tõlgendamine oluline ja teatud keskkonnad loovad usaldusväärsuse, teised jällegi mitte.

Samuti tõstatas Jõesaar eetilisuse küsimuse, mida näitlikustas laste kasutamisega autoreklaamis. Kui esineja küsis saalis viibijatelt, kas nende hinnangul tundus esitatud reklaamiklipp seaduslik või mitte, suutsid kindla seisukoha võtta vaid üksikud.

"Minu isiklik arvamus, et tegemist on väga kahetsusväärse reklaamiga. Tegemist on laste kasutamisega reklaamis. Laste kasutamine iseenesest ei ole saatanast, nad on meie tulevik. Aga luua lastes tunnet, kus laps seda reklaami nähes või kuuldes tunneb, et ta on alavääristatud, on väga kahetsusväärne. Selliseid reklaame ei tohiks teha," kommenteeris Jõesaar.

Autoturu korrastamise lahendusena nägi Jõesaar sektori eneseregulatsiooni, kus osapooled panevad omavahel tegutsemispiirid ja -reeglid paika. Kui see ei peaks õnnestuma, tuleks pöörduda riikliku regulatsiooni poole, mille kõrgema vormina võib võtta Euroopa Liidu regulatsiooni. Kui ka sellest ei tule lahendust, võib lahenduste pakkumine hakata liikuma juba omakohtu kätte. "Nii nagu Eesti ajal juhtus mustlastega, kes hobust parseldades said talumeeste käest peksa," näitlikustas esineja.

Jõesaare hinnangul oleks turu korrastamine ja reguleerimine vajalik kõigile, sest mõtelda tuleks ka kaugemale kui ainult autoostu moment. "Kui võtta aluseks isegi tänased seadused ja järelvalve teostamiseks viia tehingu juurde üks inimene maksu- ja tolliametist, tarbijakaitseametist ja kaitseliidust, kes jälgiks tehingut püssirohu saatel, võib-olla siis läheks paremaks, võib-olla jääks pättusi vähemaks," märkis ta. Jõesaare sõnul pooldatakse riigis pigem kulude ja kontrollijate vähendamist, mistõttu tuleks rohkem suunata pilk eneseregulatsiooni juurde.

Küsimuse peale, millist reklaami tohiks või tuleks teha, vastas reklaaminõukogu esindaja, et õige reklaam peaks olema tähelepanu püüdev, inimesega õiges keeles kõnelev ja iha tekitav.