Autor: Sirje Rank • 21. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muu maailm on Saksa tarbijate suhtes kannatust kaotamas. Nii USA valitsus, IMF kui viimati Euroopa Komisjon on Saksamaad kritiseerinud, et poliitikud ei erguta piisavalt kodumaist nõudlust. Saksamaa majanduse suur sõltuvus ekspordist piirab omakorda nõrgemate euroala riikide ekspordivõimalusi ja sellega kriisist toibumist. Väide on, et tugevas majandusseisus riik võiks nõudlust aidata rohkem juurde luua.

Ja esimesed märgid ongi juba olemas - kolmandas kvartalis vedas Saksamaa majanduskasvu just kodumaine tarbimine. Firmad investeerisid rohkem masinatesse ja seadmetesse ning ka era- ja avaliku sektori tarbimine kasvas, teatas läinud nädalal Saksamaa Föderaalne statistikaamet.

Saksamaal teist kuud vältavatel koalitsioonikõnelustel on Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) üks peamisi nõudmisi üleriigilise miinimumpalga kehtestamine 8,5 euro tasemel tunnist. Kõnelused laabuvad visalt.

"Reaalpalga kasv ja madal tööpuudus peaks tarbimise kasvu toetama, samas kui süvenev veendumus, et euroala on toibumas ning madalad intressimäärad peaksid suurendama investeeringuid," nendib OECD oma viimases majandusülevaates.

Tarbijausaldus Saksamaal on praegu pea kõrgeimal tasemel 2007. aastast, vahendab agentuur Bloomberg.

"Sakslased tarbivad rohkem. Mitte tingimata koguseliselt, vaid ostetakse kallimaid tooteid. Inimesed on valmis kallimatele toodetele rohkem kulutama," ütles Euromonitor Internationali analüütik Ivan Koric.

Jõuluostudele plaanivad sakslased tänavu küll rohkem kulutada, kuid naabritega võrreldes jääb sakslane siiski vähem heldeks, piirdudes keskmiselt 399 euroga majapidamise kohta.

Deloitte'i uuringu järgi, kus küsitleti veidi enam kui 17 300 inimest, plaanivad eurooplased keskmiselt jõuluostudeks kulutada 450 eurot majapidamise kohta, mis on esimene tõus (+0,7%) võrreldes 2008. aastaga. Enim plaanivad jõuludele - nii kinkidele kui muudele väljaminekutele - kulutada euroala abiprogrammi alt väljumas olevad iirlased, 895 eurot (1,7% vähem kui mullu). Prantslased ja hispaanlased rehkendavad veidi enam kui 500 euroga.