Autor: Maarit Eerme • 18. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

• Ringluses oleva sularaha hulk kasvas kuni 2008. aastani. Majanduslanguse saabudes rahahulk mõnevõrra vähenes ja ka euro käibelevõtu eel. Peale €-päeva on ringleva sularaha kogus pidevalt kasvanud ja on tänaseks ületanud ka buumiaegse taseme.

• Läbi G4S rahatöötluste käib hinnanguliselt ühes kuus läbi 60% Eestis ringlevast sularahast, mis tähendab, et aastas saab teoreetiliselt 7 korda kogu Eestis ringlev sularaha üle loetud.

• Eesti kõige enamlevinud  rahatäht on 50-eurone.

• 2012. aastal edastati politseile valeraha kahtlusega 81 rahasedelit ning 186 münti.

• Lisaks eurodele käideldakse veel 16 valuutat.

• G4S uus sularahakeskus suudab ööpäevas töödelda kuni  7,5 tonni paberraha  ning  65 tonni münte.

• Sularaha veo ja töötlemisega tegeleb G4Sis ca 300 inimest. Töötajate keskmine tööstaaž on 6 aastat.

• Sularahakeskuse tegevus on rangelt kontrollitud. Lisaks regulaarsetele siseaudititele, reguleerivad selle tegevust rahakäitlusega tegelevatele ettevõttetele esitatavad rahvusvahelised turvanõuded.  Kõik kontserni ettevõtted järgivad ISO 9001:2008 nõudeid.

Kuidas toimub sularaha käitlus:

• G4Si sularahadivisjon teenindab üle Eesti  675 sularahaautomaati,  107 sularaha sissemakse automaati ning 99 pangakontorit. Sularaha transportimis- ja töötlemisteenust kasutavad ligi 450 G4Si klienti.

• Sularaha loetakse spetsiaalsete Euroopa Keskpanga nõuetele vastavate rahalugemismasinate abil, mida auditeerib Eesti Pank. Sularaha sorteeritakse käibekõlblikkuse järgi, tuvastatakse raha ehtsus ning pakendatakse.

• Paberraha lugev masin sorteerib raha selle kvaliteedist lähtudes, üheks põhjuseks on see, et sularahaautomaatidesse kõik kupüürid ei sobi. Lisaks tunneb ta ära ka valerahakahtlusega sedelid ja mündid.

• Valeraha kahtlusega kupüürid ja mündid koos infoga nende päritolu kohta edastatakse  politseisse, kus rahale tehakse ekspertiis.

• Klientide raha pakendamiseks  kasutatavad turvapakendid on vastavad spetsiaalsetele turvanormatiividele.

• Päevas kulub sularaha pakendamiseks ca 1600 plommi või pakendit , iga sularaha turvakott ja plomm on varustatud unikaalse EAN koodiga. Kui sularaha jõuab rahatöötluskeskusesse avatakse turvapakendid, loetakse raha ja kantakse sissemaksena kliendi pangakontole.  G4Si arveldusarvet raha ei läbi.

• Lisaks rahale osutab sularahakeskus teenuseid teiste väärtuste transpordile ja hoiustamisele nagu näiteks väärismetall (hõbe, kuld), reisitšekid, jms väärtused

Turvalisus:

• Sularaha transporditakse kauplusest, ATMist autosse spetsiaalsetes kottides või kohvrites. Transpordiks kasutatav kott oleneb transporditava summa suurusest. Kasutatav kott või kohvrisüsteem sõltub konkreetse kliendi rahaveo limiidist ja saadetise kaalust.  Limiidid erinevad ettevõtete, pangakontorite ja ATMide lõikes.

• Sularaha transportimiseks kasutatakse spetsiaalseid soomukautosid kui ka turvaseifidega ja turvakohvritega soomustamata autosid.

• Rahaveo inkassaatorid on  kohustatud ametiülesande täitmisel kandma ametirelva.

• Rahaveokohvrites kasutatakse spetsiaalset turvatehnoloogiat, mis tagab raha kasutuskõlbmatuks muutumise kohvri röövi korral.

• Lisaks paljudele erilistele raha töötlemise meetmetele, säilitatakse kogu rahatöötluskeskuses tekkiv praht ja prügi järelkontrolliks 1 kuu jooksul.