Autor: Maarit Eerme • 19. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarum räägib, et viimasel ajal on tulnud neli uudist kaubanduskinnisvara sektoris. Käesoleval aastal alustati uute kaubanduspindade rajamist Mustamäel Tammsaare teel. Sellele järgnes teade, et Merko loobub Panorama City arendamisest. Pro Kapital seevastu kinnitab Peterburi tee kaubanduskeskuse projektiga jätkamist ja teatas isegi investori leidmisest. Viru Keskus loobus aga Baltikast kui üürnikust selle nimel, et keskusesse tuua uued kaubamärgid.

„Kõik need sündmused näitavad, et kaubanduskeskuste konkurents on endiselt tihe ja pingestuv keskkond sunnib olemasolevaid keskuseid end värskendama,“ kommenteerib kaubanduspindade turutrende Tarum.

Tallinna kaubanduspindade maht ühe elaniku kohta on kõrge ja nagu näha, siis kasvab veelgi. „See sunnib kaubakeskusi kaasama järjest uusi teenuseid, mis kliendid kohale meelitaks, et konkurentsis ellu jääda,“ ütleb Tarum. Lisades, et kaubakeskuste laienemine ja uute teenuste kaasamine toob kaasa kogu Tallinna kaubanduse ja teeninduse veelgi suurema kontsentreerumise kaubanduskeskustesse.

„Kaubanduskeskuste omavaheline võitlus tarbijate pärast on olnud professionaalne. Vaatamata keskuste laienemisele ja uute kaubanduspindade lisandumisele me siiski kaua tühjana seisvaid pindasid keskustes ei näe,“ täiendab Tarum.

Tema sõnul lisanduv kaubanduspinna maht tähendab, et üürihindade langetamiseks põhjust ei ole. Tarbijate rahakott on aga piiratud suurusega ja ostlejate kulutuste jagunemine suurema hulga kaupluste vahel on tegur, mis samas üürihindu kergitada ei luba.