Autor: Alyona Stadnik • 26. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Hinnaerinevus on kindlasti suur," tõdes Assi. "Ja suur on see seepärast, et Eesti põllumeestele on Euroopa Liidu toetused 5-7 korda väiksemad, kui teistes Euroopa Liidu riikides - seepärast on ka vili niipalju kallim," märkis ta.

Eestis ostavad tootjad tema sõnul maheaineid sisse Euroopa Liidu hindadega ja müüvad välja Eesti hindadega. "See teeb müügihinda kallimaks," sõnas ta.

Assi sõnul ei ole nemad viimastel aastatel tõstnud ei leiva ega teravilja hinda. "Vahepeal oli meie maheleib samas hinnaklassis tavalise seemneleivaga, aga kuna suuri leivatootjaid on nii palju ja turukonkurents on läinud tihedamaks, siis lastakse ellujäämise nimel üksteise võidu hindu meeletult alla," märkis ta. "Seega meie mahetoodete hinnad on seisnud paigal, aga mujal ümberringi on hind languses."

Assi sõnul puudub meie maheturul konkurents. "See ei ole nii ahvatlev turg, selle pealt ei ole palju teenida, samuti ei ole ostjaskond kasvanud. Ühelegi leivatootjale ei ole maheleiva tootmine ahvatlev, sest sellega on palju rohkem tööd, tootmine ja arvepidamine peab olema lahus," selgitas Assi.

Mahetoodete valik Eestis laieneb, kuid suur osa tarbijaist ei ole seda valmis kõrge hinna eest ostma. Kohati tuleb mahetoote eest maksta kordades kõrgemat hinda.

Kõige suurem mahe- ja tavatoote hinnaerinevus on TNS Emori andmeil porgandi puhul, selgub täna tutvustatud ja põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust.