Autor: Maarit Eerme • 7. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Opmanni sõnul on Tartus veel ruumi juurde ehitada umbes 12 000 ruutmeetrit kaubanduspinda, kuid tasakaalustatud kasv oleks kuus kuni seitse tuhat ruutmeetrit aastas.

„Pikas perspektiivis võidavad need kaubanduskeskused, kes suudavad pidevalt muutustega kaasas käia ning uuendusi turule tuua,“ ütles ta. Lisades, et külastajate võitmiseks ei ole uuel keskusel otstarbekas teha olemasolevate keskuste järjekordset koopiat.

Järgneb intervjuu Tasku Keskuse juhataja Eveli Opmanniga

Milliseks hindate Tartu / Lõuna - Eesti kaubandusturgu. Kui palju on veel ruumi uutele kaubanduspindadele, juurdeehitustele, uutele tulijatele?

Kaubandus Lõuna-Eestis on koondunud suures osas Tartusse. Samuti märkimisväärne hulk Tasku Keskuse külastajaid tuleb Tartu lähivaldadest ning Võrust, Valgast, Jõgevalt ja Põlvast. Tartus on välja kujunenud kaks põhilist kaubanduspiirkonda - kesklinnas Tasku ja Kaubamaja ning linna ääres Lõunakeskus. Kesklinna kaubanduskeskused on orienteeritud eelkõige moele ning vaba aja veetmise võimalustele ning Lõunakeskuses tänu oma suurusele pakub laiaulatuslikku kaupade valikut - alates ehitusmaterjalidest kuni moekaupadeni.

Kaubanduspinda Tartu linnas on ca 240 000 m2. Võttes aluseks, et jaekaubanduskäive on viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 5% ulatuses aastas ning arvestades, et käive olemasolevatelt pindadelt ei kasvaks üldse, saab väga lihtsustatult öelda, et keskmiselt võiks Tartusse juurde ehitada ca 12 000 m2 ulatuses aastas. Arvestades kasvu ootust ka praegustelt pindadelt, võiks tasakaalustatud kasv olla 6000-7000 m2 aastas.

Tartu linna arengu seisukohalt oleks oluline järgida seda, et kaubanduspindu tekiks juurde nii linna keskele kui linna äärde - juhul kui kaalukauss läheb väga linna-äärsete keskuste kasuks, hakkab kesklinn oma atraktiivsust kaotama, mis võib omakorda kaasa tuua ka Tartu linna maine kahjustumise.

Tänast olukorda kaubandusturul vaadates on üsna ilmne, et lihtsam on laiendada juba olemasolevaid keskusi kui püstitada uusi. Põhjusel, et kõigil - üürnikel, arendajatel, investoritel - on veel hästi meeles paari aasta tagune masu, kaalutakse investeerimisotsust väga põhjalikult ning valitakse vähem riskantne projekt.

Kui suurt turgu näete veel kaubanduspindade arengus? Kas Eestis on neid liiga palju, mahub siia veel, või võiks mõningad keskused kinni panna?

Pikas perspektiivis võidavad need, kes suudavad pidevalt muutustega kaasas käia ning uuendusi turule tuua. Ka uue keskusega turule tulles pole tõenäoliselt otstarbekas teha järjekordset koopiat juba olemasolevatest keskustest - nii on keeruline külastajaid võita.

Ühe enam räägitakse multifunktsionaalsetest keskustest - ühendatud on nii kaubandus, meelelahutus, teenused, transpordisõlmed. Tasku keskus on selles osas ajast ees olnud - juba täna on meie keskuses teenustena esindatud konverentsikeskus, tervishoiuteenused ning arstiabi, ajaveetmise võimalustest kinokompleks ning toidukohad. Lisaks on hoonega ühendatud ka bussiterminal.

Kaubanduskeskuste kadumisse on raske uskuda, sest Eestis on üldiselt välja kujunenud väga tugev keskuste keskne tarbimine, osalt tänu ka kehvadele klimaatilistele tingimustele.

Keskustes domineerivad suured kauplusteketid, mis on esindatud enamjaolt kõikides suuremates keskustes muutes need ühetaolisemaks. Suurim küsimus keskuste jaoks on see, et kuidas eristuda teistest, kuna tarbija muutub aasta-aastalt üha nõudlikumaks.

Kuidas edeneb Tasku keskuse laiendusplaanid?

Oleme algatanud detailplaneeringu muudatuse, mis hõlmab nii kaubanduspindade juurdeehitust kui ka bussiterminali paremat sidumist ülejäänud hoonega. Tartu inimestele annab see palju mugavama ja kaasaegsema võimaluse ühendada oma igapäevane ostlemine ning ühistranspordi tarbimine, Tartu linnasüda saab peale arendust kindlasti palju kaasaegsema mulje.

Üleeelmisel nädalal toimunud volikogu otsusega saadeti detailplaneering avalikule väljapanekule, mis annab kõigile osapooletele võimaluse planeeringu osas kaasa rääkida. Peale avalikku väljapanekut on tarvis veel detailplaneering volikogus kinnitada. Kui volikogu on planeeringu kinnitanud, saame hakata ka tähtaegadest rääkima.

Ajalist perspektiivi on hetkel keeruline ennustada, kuid koostöö linnavalitsusega on planeeringu osas olnud konstruktiivne.

Millest on tingitud laiendusplaanid? Kui pikk on rentnike järjekord, kes soovivad keskusesse tulla?

Tunneme, et tuntud kaubamärkide huvi Tartu vastu on tõusnud, uute kaubamärkide sissevõtmist piirab hetkel ruumi puudus. Lisaks nõuab ka olemasolev bussiterminal uuendamist ning oleme otsustanud teha need investeeringud koos. Meie eesmärgiks on olla Tartu südalinna suurim kaubandusalaga keskus koos lisafunktsioonidega.

Mille poolest erineb Tasku keskus Lõunakeskusest? Miks peaksid kliendid külastama pigem Tasku keskust?

Suurim erinevus on loomulikult asukohas - tegemist on linnasüdamega, kus on pidev loomulik inimeste voog - siia ei pea spetsiaalselt tulema, vaid siin ollakse juba kohal.  Kesklinna on koondunud 70% Tartu büroopindadest ning  suur osa kaubandusest.

Tasku Keskus on keskendunud moele ning soovime selles osas tartlastele ning Tartu külalistele pakkuda parimat valikut - meil on palju selliseid kaubamärke, mida mujal kohalikest keskustes ei leidu.

Milliseid kauplusi/kaubamärke/toitlustus/teenindusasutusi sooviksite veel enda keskuses näha?

Klientide küsitluste järgi on enim oodatud kaubamärkideks Tartus H&M ja Zara. Toitlustese vallas pole Tartus esindatud veel selliseid tõsiseid tegijaid nagu Lido või Vapiano.

Mida oleks Tallinna keskustel õppida Tasku keskuse edust?

Pole saladus, et Tasku keskus avati vastu kõige sügavamat majanduskriisi ning esimesed tegutsemisaastad olid uuele keskusele väljakutseid pakkuvad. Usun, et kõige suurem õppetund selles osas on püüda ajastada keskuse avamine õigesse tsüklisse ning üürnike kooslus kujundada selliselt, mis aitaks üle elada ka keerulised ajad. Viie tegutsemisaasta jooksul on keskuse külastatavus ning kaupluste poolt genereeritud käive kahekordistunud.

Mida ootate, et keskuse rentnikud rohkem teeksid - ehk millised on teie soovitused keskuse rentnikele, et veel rohkem tooteid müüa ja ennast reklaamida?

Ootused keskuse üürnikele paneb paika meie lõppklient. Eelmise aasta lõpus toimunud kaubanduskongressil tehti üldistus tarbija ootuste kohta - soovitakse soodsalt kvaliteetset kaupa, seejuures meeldivat ostukeskkonda ja suurepärast teenindust. Iseenesest väga suurt väljakutset nõudvad ülesanded jaekaupmehele. Keskustena püüame leida lisateenuste näol rohkem põhjusi keskuste külastamiseks - nt toitlustus, erinevad turundusüritused. Lisaks räägitakse üha enam e-kaubanduse pealetungist, mille osatähtsus hetkel on küll väike, kuid kasvukiirus suur.

Kas Tallinna Panorama City projekti ärajäämine võib Tasku keskusele kasu tuua uute potentsiaalsete rentnike näol?

Mingil määral võib see mõju avaldada, kuid Tallinna ja Tartu kaubanduskeskuste turg on oma olemuselt ikka erinevad. Jaekaupmehed, kes olid otsuse teinud Panorama Citysse kaupluse avamiseks, otsivad alternatiivseid võimalusi usutavasti siiski eelkõige Tallinnas.