Autor: Maarit Eerme • 13. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teisipäeval toimunud Makselahenduste Otsustajafoorumi vestlusringis rääkis Pärnits Eesti jaekaubanduse arengutest ja kaubanduskeskustesse koondunud kaupmeeste koostöövõimalustest.

Intervjuu Ülemiste Keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsaga:

Millised on trendid tarbijakäitumises ja Eesti jaekaubanduses?

Majandussurutis on muutnud Eesti tarbija käitumise mõistlikuks ja ostuotsuseid tehakse kaalutletumalt. Tulevikus hakkab kaubandust mõjutama reaalsest kaubanduspinnast rohkem e-kaubandus, sest Tallinnasse suuri kaubanduspindasid enam juurde ei tule. E-kaubandus ei tule ilmselt küll mingi suure buumina, aga see sööb vaikselt traditsioonilise kaubanduse turgu. Näiteks Põldma Kaubandus, keda peetakse üheks innovatiivsemaks rõivakaupmeheks, on avanud oma e-poe ning peab senist tegevust veebis edukaks.

Tavakauplemine ei kao ära, usun, et selle osakaal jääb umbes 80% protsendile. Kindlasti jääb kaubanduspinnale nn showruumi roll. Mis puudutab tarbija finantsvõimalusi, siis üldiselt tarbimine kasvab umbes 5%. Ostumahud on jäänud samaks. Conversion rate kasvab, kuid seda ilmselt eeskätt seetõttu, et meil on remont ja niisama jalutajaid ja väikese ostu tegijaid on vähem.

Tallinna kaubandusele on väga suur oht see, kui lisandub väga palju uut pinda. Enda kasvamise aluseks võtsime Colliersi prognoosid, mis näitasid 2014. aasta kohta, et Tallinn suudab vastu võtta 30-40 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda. See tuleb hetkel ka täis.

Millised on kaubanduskeskustesse koondunud kaupmeeste koostöövõimalused?

Oleme turule toonud keskuseülese elektroonilise kinkekaardi, mis töötab nagu deebetkaart. Meie kinkekaartide ostud kasvavad ning see on muutumas üha populaarsemaks kingituseks. Süsteemiga on ühinenud umbes 50 kaupmeest. Keskuseülene kinkekaart oli korralduslikult suur väljakutse. Kaupmeeste poolt oli vaja usaldust, et meie IT-personal oma IT-süsteemide kallale lasta.

Kaupmehed on üldiselt väga sallivad kõigi lahenduste suhtes, mis neile raha säästavad ning nende elu lihtsamaks teevad. Olulisim koostöö ongi turunduskoostöö. Meil on omad turunduskampaaniad, mille käigus kõik meie keskused teevad midagi koos. Kaubanduskeskuse edu argumendid ongi asukoht ja tenant mix: palju rentnikke ja see, kuidas nad üksteist täiendavad.

Muidugi on veel erinevaid võimalusi teha koostööd. Kuid mina ise ei saa näiteks keskuseülesest krediitkaardist aru, sest see läheb meie ampluaast veidi välja. Mis puudutab ühist e-poe lahendust, siis meie esimene ülesanne on ikkagi saada inimene füüsilisele pinnale. Ühine e-poe rakendus võib olla ka sellepärast keeruline, et kaupmehed suhtuksid sellesse väga erineva pühendumusega. Mõnikord on neilt isegi kampaaniahindasid keeruline kätte saada.

Millised on kaubanduskeskuste arengutrendid meil ja mujal?

Nii meil kui ka mujal maailmas kasvab tormiliselt toitlustuse osakaal kaubanduskeskustes ja seda nii kvaliteetse toitlustuse kui kiirtoitlustuse osas. Ka meie kasvatame oma keskustes toitlustuse osa. Tulevikustsenaariumites arvatakse, et meelelahutuse osa peab keskustes arenema. Kui aga selle all peetakse silmas kino või bowlingut, siis minu arvates on tark meelelahutuse all eeskätt silmas pidada ikkagi toitlustust.

Mujal on arengud kiiremad ja julgemad. Jaapanis on näiteks võimalik osta hologrammtoodet ootesaalides, et reaalselt kaubanduspinda vähendada. Aga eks see ole otseselt tingitud nende väga kallist pinnast. Kindlasti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas inimesed saaksid aega veeta ka ilma raha kulutamata. Üldalade disaini täiendatakse kogu aeg.

Kaubanduskeskused on praegu noortele hängimise ehk ajaveetimise koht, kuid minu arvates võiks leida ka noortele kaubanduskeskustes tegemist, mingeid väljundeid. Näiteks alad, kus on arvutid või tahvelarvutid vabas kasutuses. Kui keegi tahab tantsida, võib seal olla vaba lava tantsimiseks ja laulmiseks. Tegemist on tuleviku klientidega ja juba kasvõi sellepärast on majanduslikult põhjendatud neile väljundite leidmine.