Autor: Eliisa Matsalu • 17. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna kaubanduskeskuste konkurentsisituatsiooni ja jaeseire uuringu järgi on viimasel aastal märgatavalt langenud inimeste komme valida ostukohaks kõige odavama hinnatasemega pood.

"See näitab, et tarbijal on raske enda jaoks selgeks teha, mis pood pakub odavamaid tooteid. Jaekettide hinnad on ühtlustunud ning pidevad kampaaniad ja eripakkumised teevad ostja jaoks eelistuste tegemise keeruliseks," ütles TNS Emori uuringuekspert Kersten Jõgi BestSalesi ja kaubandus.ee korraldatud tootjate ja jaekettide seminaril.

Probleemiks kampaaniate samaaegsus. Kuigi kampaaniad meelitavad kliendid poodi ja tõstavad müügi tavapäevaga võrreldes lakke, on Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnul probleemiks mitmete kaupluste kampaaniate samale ajale langemine.

Tema kinnitusel kaotavad kokkuvõttes sedasi kõik osa oma müügist konkurendile. "Tarbijat ei jagu igale poole ja rahahulk on piiratud," märkis ta. Kampaaniate rohkuse ja varajase etteplaneerimise tõttu on Riisalu sõnul keeruline nende kokkulangemist teiste kaupluste omadega vältida.

Selveri ostudirektori ütlust mööda teevad nad erinevaid kampaaniad aasta läbi, kuid menukaim on Laadapäevad, mida ka TNS Emori uuringu järgi peetakse Eesti jaeturu atraktiivseimaks kampaaniaks. "Tarbijale meeldib tõenäoliselt see, et Laadapäevadel on iga päev uued ja head pakkumised. Selline kampaania töötab hästi juba aastaid ja kliendid ootavad seda," selgitas Riisalu.

Kõige kindlam kampaania on tema sõnul konkreetsete tootegruppide allahindlused, samas ei pruugi töötada keerulise ülesehitusega tarbijamängud ja alternatiivsete toodete pakkumised ühel ja samal ajal.

Kollane silt müüb. Rimi ostujuhi Elen Terrase sõnul ei ole kampaaniate rohkus probleemiks, küll aga on kliendi hoidmiseks vaja välja käia uudseid lähenemisi. Tema ütlust mööda on kampaaniate tegemine kallis, mistõttu on Rimi üritanud kulusid kokku hoida erinevate pilootprojektidega.

Tõhusaimaks on siiski konkreetsete toodete allahindlused. Näiteks vähendas Rimi mõne Säästumarketi kampaaniate arvu ja muutis igapäevaseid tavahindasid soodsamaks. "Kahjuks see ei toiminud ja kaotasime üldiselt müügist. See oli ehe tõestus, et klient soovib kampaaniat ja kollane silt töötab," märkis Terras.

Tema sõnul on Rimi läinud uute kampaaniatüüpide katsetamise teed, näiteks sidunud allahindlustega erinevaid tootegruppe. "Teissuguste kampaaniate nii-öelda omaksvõtmine tarbija poolt võtab aega, kuid vaikselt hakkavad needki tööle," ütles ta.

TNS Emori uuringu järgi peeti atraktiivsemaks kampaaniaks Selveri laadapäevi, mida eelistas 20% uuringus osalejatest. Teisel kohal oli 12 protsendiga Konsumi Väikese Taksi Päevad. Peale nende hinnati atraktiivseteks veel Stockmanni Hullud Päevad, Rimi Tudish Piip ja Mammutpäevad ning Maxima Maximüük.

Tarbija on hinnatundlik ja kampaanianõudlik. Tallinna kaubanduskeskuste konkurentsisituatsiooni ja jaeseire uuringu järgi on kampaaniate rohkus langetanud inimeste kommet sooduspakkumiste ajal kaupade pikemaks ajaks varumise. Möödunud aastal tegid seda 39% ostjatest, 2012. aastal oli nende osakaal 52%.

TNS Emori uuringu järgi on Eesti tarbija jätkuvalt hinnatundlik. 74% inimestest võrdleb hindu enne ostu, enam kui pool ostab eelkõige allahindlusega või eripakkumisel olevaid tooteid. Jätkuvalt meelitab ostma kollane silt, inimesed on kampaaniatega harjunud ja üha enam oodatakse odavamaid pakkumisi ja kvaliteetsemate toodete soodustusi.

Inimesed mõtlevad üha enam enne poodiminekut selle peale, mida osta tahetakse. Kui 2012. aastal plaanisid oste ette 69%, siis möödunud aastal tegid seda koguni 80% inimestest. Siiski on leti ääres tehtud impulsiivsete ostude osakaal suurem.

Möödunu aastal langes ostlemist nautivate inimeste osakaal kuue protsendi võrra,  viimastel aastatel on aga tõusnud internetikauplustest ostjate osakaal. Praeguste andmete järgi pole netipoodidest kunagi kaupa ostnud 51% inimestest, kuid uuringu kohaselt võib järgmistel aastatel netipoodide kasutajate arv tõusta koguni 56 protsendini. Internetikaupluste eeliseks peetakse mugavust, miinusteks aga aeglast teenindust ja kaupade katsumise võimaluse puudust.

Poevaliku juures loeb ennekõike ostukoha asukoht ja suurus. Koguni 81 protsenti tarbijatest eelistab suuremaid ostukohti.'