Autor: Maarit Eerme • 25. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toote esmakordsel ostmisel vaatab pakendil olevat infot suurem osa tarbijatest. Vastanutest 11% leidis, et pakenditel võiks olla rohkem informatsiooni toote koostise kohta. „Meediat jälgides ning perearste kuulates tuleb aga välja, et paljudel tarbijatel tegelikult puudub oskus pakendit lugeda ning enda tervise jaoks adekvaatseid järeldusi teha,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp uuringutulemusi kommenteerides. Tema sõnul on ühelt poolt pakenditel infoküllus, sh toitumisalane teave, erinevad üldtunnustamata märgised ning teisalt meedias levivad müüdid ja väärtarusaamad tekitavad olukorra, kus tarbija ei suuda tegelikult terviseteadlikke valikuid teha. "Arvatakse, et laktoosivaba on tervisele igal juhul hea ning kõik E-ained tervisele kahjulikud. Puudub oskus normaalselt toituda ja oskus pakendil olevast infost õigeid järeldusi teha. Selles osas on riigil ning selle valdkonnaga seotud organisatsioonidel veel suur töö ära teha,“ ütles Potisepp.

Potisepp lisas, et samas rakenduvad tootjatele järjest suuremad nõuded pakendil info väljatoomise kohta. Näiteks GDA toitumisalane teave, erinevad märgised jne. Peatselt rakendub ka nõue pakendil oleva kirjafondi suuruse kohta. „Samas ei ole tootjal kuidagi võimalik väiksele kohukesepakile kogu infot ära mahutada. Pakendid peavad tarbija huvides olema lihtsad ja kergesti ning kiiresti loetavad.“

Asjaolu, et 10% vastanutest peab oluliseks tootja pakendil väljatoomist puudutab eelkõige jaekettide omamärgitooteid ehk nn private lable tooteid, kus on enamasti  märgitud toote turustaja, lisas Potisepp.