Autor: Maarit Eerme • 15. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaupmeeste Liidu teabepäeval leidsid esinejad, et poodide hulka Eesti turul dikteerivad tarbijad. Väikeste poodide asemel eelistatakse suuri. 2010. aastast alates on avatud 7 hüpermarketit, 22 supermarketit ning 45 väikest supermarketit ning samal ajal suletud 209 väikest toidukauplust.

Maxima Eesti kommunikatsioonijuhi ja Kaupmeeste Liidu juhatuse liikme Erkki Erilaiu sõnul tuleb Eestisse veel kauplusi juurde ning kauplustekettide kasumid vähenevad kui neid üldse on. „Kaupluste juurdetulekuga läheb tarbijate elu paremaks, sest sortiment on suurem, kaupu on kauplusest saada ning kauplused asuvad tarbijatele lähemal,“ ütles ta.

Tema sõnul on praegu kaupluste laienemine seotud majanduslike arvestustega ning on täpsemini sihitud, kui aastad tagasi, kus toimus jaekaupluste väga kiire kasv. „Konkurents hoiab toodete hindu all ning kauplejad peavad panustama teenindajate ja kaupade kvaliteeti ning otsima erinevaid innovaatilisi lahendusi,“ rääkis Erilaid. Lisades, et peagi näeme kauplustes rohkem selvekassasid ning ruumi innovaatilistele kaupadele.

Lisaks tihenev konkurents jaekaupmeeste vahel tõstab ka töötajate palku, sest kaupmeestel on väga keeruline leida töötajaid. „Kaubanduses on töötajate palgad suurenenud viimasel ajal tunduvalt kiiremini, kui mujal Eestis,“ ütles Erilaid.

Kaupluste laienemise miinuspooltena tõi Erilaid välja, et sellega kaasnevad kõrged kulud ehitusele ja rendile, mis kajastub ka ostukorvi hinnas. „Palju on räägitud ka sellest, et kaupmehed kiusavad tarnijaid erinevate lepingupunktidega, kuid suurtarnijatel on Eestis võimalik valida, millise jaeketi juurde minnakse hinnaläbirääkimisi pidama, sest tal on valida viie suure keti vahel,“ sõnas Erilaid. Lisades, et viie suurema jaeketi käes on 80% turust, kui Soomes on 2 jaeketi käes samuti 80%.

Eesti kaupmeeste rentaablus on 1%, mis on väga väike. Tootjate rentaablus siinjuures on keskmiselt 3%. „Juhtival leivatootjal oli rentaablus 13% ja joogitootjal 19% - nende suhtarvude tulemusena ei saa öelda, et kaupmeeste lepingud oleks kaupmeeste poole kaldu ning tootjatel on raske raha teenida,“ ütles Erilaid.

Lõpetuseks ütles Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp, et niikaua kui ei ole hakatud rohkem kauplusi sulgema kui avama, siis Eestis ei ole veel liiga palju poode. „Kaupluste sulgemine ja avamine on tavapärane protsess,“ ütles ta.

2013. aastal oli jaekaubanduses rekordkäive, kus jaemüük tõusis 4592,4 euroni, millest toidukaupade jaemüük oli 2172,8 miljonit eurot.