Muusikapsühholoog: läbimõeldud audiobranding teeb ettevõtte tuntuks

Rääkides ettevõtte või toote kuvandi loomisest, mõtleme enamasti logode ja värvide kujundamisele. Muusikapsühholoogi soovitusel on aga pilte mõjus siduda signaalide ja meloodiatega ja töötada ettevõttele välja audiokuvand.

Kuidas muusika ja helide keskkond inimestele mõju avaldavad ning kuidas luua organisatsioonile või tootele positiivne ja harmooniline audiovisuaalsus, räägib Artist Siseraadiod OÜ muusikapsühholoog Dali Kask.

Miks peaksid ettevõtted mõtlema lisaks väljanägemisele ka muusikalisele küljele?

Muusikapsühholoogid on tuvastanud, et heliline piltsignaal tekitab inimesele suure mäluankru ehk kuuldes või kuulates mingit heli, meenub neile enamasti, kus või mis kontekstis nad seda varem on kohanud. Reklaamiinimestel on suurepärane võimalus seda ära kasutada, pannes reklaamides selgelt äratuntavad helid kõlama teenindussaalide ja kaupluste taustamuusikas, telefoni ooteliini helides ja kodulehe muusikas. Kui kõik on läbimõeldud ja terviklik, toetab see oluliselt klientide ja töötajate meeleolu ning ettevõtte mainet.

Kuidas tekkis üldse mõte muusikat tööga seostada?

Tegelikult  on ju muusikat töötegemise juures kasutatud aastasadu. Tänapäevasemas töökeskkonnas hakati taustamuusikat kasutama esimesena USA-s: 1925. aastal katsetati ühes tehases uusi kõlareid ja lasti sealt töötajatele muusikat. Inimeste produktiivsus tõusis ja nad hakkasid tehases lausa muusikat nõudma. Tänased uuringud kinnitavad, et siseraadio taustmuusika mõjutab 75% klientidest. Hea muusika täidab ooteaega, loob meeleolu, pikendab klientide kaupluses viibimise aega ja suurendab kaupade ning teenuste läbimüüki.

Kui levinud selline ühtse nägemise-kuulmise kuvandi loomine meile on?

Kaubandus- ja teenindusettevõtted üle maailma on selle trendiga väga hästi kaasa läinud ning ka Eestis on teadlikkus viimase 10 aasta jooksul oluliselt kasvanud, kuid eks arenguruumi veel on. Meie missioon on teha selgitustööd, mida helid inimestega keskkonnas teevad ning aidata ühtse terviku loomisel. Oluline ei ole ainult kõlaritest kuuldav muusikaloend, tähtsaid on ka taustahelid ja „kõllid“ ning kõige selle kokkusobivus. Hea näide on Nokia telefoni heli – ükskõik, kus seda ka ei kohtaks, teavad kõik, mis see on. Samamoodi Inteli arvutite avanemismuusika, Coca-Cola reklaamides kajastuv „Always Coca-Coca“, Chaneli reklaamid.

Mõni hea näide Eestist?

Eestis võiks positiivseks näiteks tuua Teletorni liftimuusika või äsjaavatud Postimaja, mille muusikavalik on chill-out stiilis justkui öeldes, et meie uksest sisse astudes saad linnakärast puhata. Saaremaa Grand Spa meloodiline muusika nii kohapeal kui telefoni ooterežiimil meenub kõigile, kes sama muusikat mujal kuulevad. Vahva lahendus on Estonian Airi uutel linnunimedega lennukitel, kus lastavad linnuhääled võiksid nii mõnegi väliskülalise Eesti loodusest huvituma panna.

Milline on halb näide audiobrandingust?

Kindlasti teeninduskeskkond, mille helikeskkond pole läbi mõeldud: ventilatsiooniseadmed ja külmikud vuhisevad, lambid undavad. Selline mürafoon tekitab stressi nii kliendis kui ka töötajas. Siinkohal peaks korraks maha istuma ja mõtlema, mida soovitakse kommunikeerida? Kas kaost?

Audiovisiaalselt reklaamil on heli tähtis ka see tõttu, et reklaamide ja telefoni ootejärjekorra muusikana on helile antud aeg lühike ning selle pisikese aja jooksul tuleb luua atmosfäär ning anda edasi kõik, mida tahetakse tutvustada. Kui seni oli see reklaamides laialt kasutatud, siis nüüd on muutunud audiobranding oluliseks ka ettevõtlusmaastikule – uksest tulev klient peaks tunnetama ettevõttes valitsevat meeleolu, mis võib olla lõbus, positiivne, range, nukker, mõtlemapanev, hariv... Helide keskkond ei tohi tappa ning näiteks metroodes teateid lugevad hääled ei tohi inimesi ehmatada, vaid peaksid sobituna muude helidega tervikuks.

Millest peaks alustama audiokuvandi loomisel?

Meie alustame tavaliselt tööd heliauditist: uurime, milline on hetkel heliline keskkond, kui palju on seal on müra. Seejärel viime läbi küsitluse, et saada teada, kuidas töötajad ja kliendid end ettevõttes tunnevad. Kokkuvõtete tegemisel arutame kliendiga põhjalikult läbi, mida nad tegelikult oma klientidele öelda soovivad ning hakkame mõtlema, milline rütm, tempo ja harmoonia nendega sobiks. Kas võtta kasutusele kellegi poolt juba loodud muusika ja stiil või alustada originaalloomingu loomisest? Võimalusi on meeletult palju alates popmuusikast, koorilaulust, räpist või meloodilisest tunnuslausest kuni loodushäälte ja instrumentaalpaladeni. Erinevad muusikastiilid annavad võimaluse luua aegumatut, eksklusiivsemat mainet: advokaadibüroo saaks klassikalise stiili ja fragmentidega rõhutada oma tõsidust ja asjatundlikkust, noortekauplus dünaamiliste tugevamate helidega nooretele mõeldud helikeelt.

Kuidas saab veel muusikaga inimesi mõjutada?

Muusika mõjutab näiteks ruumitaju ja nägemismeelt: aeglase tempoga muusikas on helidevaheline aeg pikem kui kiire tempoga muusikas. Seega saame väikest ruumi visuaalselt suurendada, kui laseme seal kõlada rahulikus tempos muusikal, näiteks Mozarti kammermuusikal. Muusika mõjutab ka ajataju. Kuna inimene sünkroniseerib oma tempot ja liigutuste kiirust selle tempoga, mida ta kuuleb muusikas, siis mõjutab muusika meid kas kiiremini või aeglasemalt liikuma. Siinjuures on heaks näiteks marsirütmid, mille saatel on väga raske üliaeglases tempos edasi lonkida. Romantilisel muusikal on sageli rahustav toime. Mõningatel juhtudel köidab muusika meid sedavõrd, et aeg justkui peatuks.

Osale arutelus

  • Gerli Ramler, Silja Oja

Toetajad

Jälgi Kaubandust sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

HKScan otsib KATEGOORIAJUHTI

HKScan Estonia AS

27. september 2017

Tarkvara

Jaekaubandus – kas valida jäik või paindlik laoarvestuse meetod?

Kaalutud keskmine kui lihtsamini hallatav meetod jaekaubanduses, on enam levinud kui FiFO, sest võimaldab lihtsustatud laoliikumist ning kiire jaemüügi puhul üliolulist miinusesse müüki.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV keskmistele ja suurtele ettevõtetele

Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Blogid

Statistika

Teabevara