Autor: Indrek Kald • 17. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brutotunnipalk oli mullu keskmiselt 5,73 eurot, tõustes 2012. aastaga võrreldes 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis eelmisel aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine palk mullu 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist palgatõusu 0,1 protsendipunkti.

Keskmine palk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. Aasta varasemaga võrreldes tõusis palk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Keskmine kuupalk ja -tunnipalk tõusis tunamullusega võrreldes enim põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11% ja tunnis 15,9%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).

Eelmisel aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% aasta varasemaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis eelmisel aastal enim mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis eelmisel aastal kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Statistikaameti poolt tänavu 12. juunil avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid maksu- ja tolliameti väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- või osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab statistikaamet eelkõige omavalitsuste kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Mullu oli valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.