Autor: Kadri Põlendik • 17. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sel sügisel võib kauplustes kuulda salasigarettide vastase kampaania sõnumeid, näha salasigarettide noortele kättesaadavusest hoiatavad plakateid ja saada kampaaniat tutvustavaid flaiereid. Lisaks mängitakse kampaaniaklippi eesti- ja venekeelsetes ERRi raadiokanalites.

Üldpilt salasigaretiturul on märgatavalt paranenud - tubakaaktsiisi laekumine on kasvanud 2014. aastal 10,4 protsenti ning salaturu kahanemine jätkub. „Salasigarettide osakaal on paari aastaga langenud pea 5 protsenti ning legaalsete sigarettide müük Narvas on käesoleval aastal kasvanud üle 70 protsendi,“ rääkis maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Raul Koppelmaa.

Salasigarettide müügist jääb riigil saamata kümneid miljoneid eurosid maksutulu, salasigaretid on kättesaadavad alaealistele ning nende ostmine toetab kuritegevust. Maksuameti eesmärk on vähendada salasigarettide osakaalu 2016. aastaks tühja paki uuringu järgi alla 14 protsendi.

„Viimaste nädalate jooksul on avastatud mitu suuremat salasigarettide smuugeldamise juhtumit, kus korraga üritati Eestisse tuua üle 100 000 salasigareti. Samuti likvideerisid maksu- ja tolliameti töötajad septembri alguses ühe nn vahelao, kust võeti ära üle 150 000 salasigareti. Mõne päeva eest avastasid aga piirivalvurid 372 000 sigaretti, mida üritati spetsiaalselt salasigarettide veoks ehitatud seadeldisega Eestisse tuua,“ loetles Koppelmaa hiljutisi salasigarettidega seotud juhtumeid.

Maksu- ja tolliamet võttis salasigarettide vastases võitluses uued meetmed kasutusele juba 2012. aastal, kui piiril hakati maksustama ja trahvima salasigarettide vedamisega vahele jäänud isikuid. Kui varem oli inimestel võimalik sigarettidest enne Eestisse saabumist loobuda, siis nüüd on idapiiril salasigarettide suhtes nulltolerants.