Autor: Maarit Eerme • 25. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sageli ei toimu tarbijamängudes lubatud loosimist või esitletakse võitjana inimest, kes tegelikult mängu ei võitnud. Auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on aga eksitav kauplemisvõte. Kuigi inimesele ei pruugi sellistes mängudes osalemisega kaasneda rahalist  väljaminekut, edendab ettevõte seeläbi oma kaupade ja teenuste müüki, mistõttu on tegemist kauplemisvõtte kasutamisega.

Tihti kasutavad äsja alustanud või lihtsalt turgu katsetavad ettevõtjad Facebooki odava turunduskanalina, korraldades enda tuntuse tõstmiseks aktiivselt erinevaid tarbijamänge. Paljudele sellistele ettevõtjatele võib tunduda, et  nende võimalikule seadusevastasele tegevusele sotsiaalmeedias ei jõuta nii kergesti jälile. Siiski rõhutab amet, et inimesi eksitavad tarbijamängud on keelatud ning et järelevalveasutused on kursis ka Facebookis toimuvaga.

Kauplemisvõte on igasugune kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Reklaam on teave, mida avalikustatakse mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Eksitavate kauplemisvõtete kasutamine ja reklaamis valeinfo esitamine on keelatud sõltumata kanalist, kus seda avaldatakse. Sellise tegevuse eest on ette nähtud rahatrahv kuni 3200 eurot.